Pärnus Papiniidu sillaalust tunnelivõlvi ramminud treilerauto tekitatud kahjustusi hakkab põhjalikult uurima ekspertkomisjon niipea, kui see tööle kinnitatakse, teatas maanteeamet.
Vigastatud sild ootab ekspertiisi
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
1. august 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esialgu on maanteeameti Lääne regiooni direktori Enn Raadiku sõnade järgi teada, et silda hakkab remontima Nordecon, firma, mis silda 2010. aastal kapitaalselt remontis ja silla riigile 2011. aasta jaanuaris üle andis.
“Et Nordecon on seotud Papiniidu sillale antud ehitajapoolse garantiiga, on üsna loomulik, et avariijärgsed vigastused parandab samuti Nordecon,” sõnas maanteeameti Lääne regiooni direktor Raadik.
Papiniidu sild kuulub riigile ja on osa Via Balticast ning Pärnu ümbersõiduteest.
1976. aastal valminud Papiniidu silla remondiks kulutati 2010. aastal ligikaudu 30 miljonit krooni, millest 80 protsenti tuli Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist. Remondi käigus vahetati välja silla hüdroisolatsioon, sademevee juhtimise süsteem, kattekonstruktsioon, valgustus ja piirded. Samuti parandati betoonpinnad, puhastati ja värviti metallkonstruktsioonid.
Kahju arvutamisel
Kahe nädala eest treilerirünnakuga sillale tekitatud kahju pole veel kokku löödud, sest puudub pädev ekspertiisiaruanne, mille peab koostama konkursi korras valitud ekspertgrupp.
“Eksperdid on tööle kinnitamata ja ekspertiisiaruannet tuleb oodata,” sõnas Raadik. “Seepärast on raske ennustada, kui palju remont maksma läheb. Tõenäoliselt tuleb vahetada üks äärmine silla kandetala, mis on avariis purustatud. Kindlasti tuleb paigaldada uus kaitsepaneel selle asemele, mille ekskavaatorit vedanud treiler pooleks sõitis.”
Nimetamata remondisumma oletatavatki suurust, ütles Raadik, et see võib kujuneda “üüratuks”.
“Küsimus on, millise summa ulatuses on liikluskindlustuse fond nõus kahju hüvitama, see tuleb välja selgitada,” pakkus Raadik. “Silda võib remontida ekspluatatsiooniajaga 10–15 aastat, mis tähendab lähiaastatel uut põhjalikku remonti, või teha see korda 50–100 aastaks, mis oleks sildade puhul normaalne.“
Maanteeameti Lääne regiooni direktori asetäitja Margus Eisenschmidt sõnas, et vigastatud silla remondi puhul on raske ette kujutada “ajutist varianti”.
Ajutine variant
“Ajutine variant on praegune olukord, kus silla kandevõime pole oluliselt vähenenud, lahtised betoonitükid on kokku korjatud ja koristatud ning liiklus pole häiritud,” kirjeldas Eisenschmidt. “Kõige lihtsam on vigastatud kohad kinni mätsida ja uus kaitsepaneel paika panna, aga ilmastik hakkab paigatud kohtadele mõju avaldama ja sild laguneb edasi.”
Eisenschmidt rõhutas samuti, et täpselt saab ettevõetavast remondist kõnelda ikkagi pärast ekspertiisiaruande lugemist.
“Ekspertiisi korraldamisega me Papiniidu silla puhul praegu tegelemegi,” ütles Eisenschmidt. “Ma ei oska pakkuda ühtegi tähtaega, millal sild remonditud saab: ei seda, et veel enne talve tulekut, ega seda, et alles tuleval aastal. Kui tean, siis ütlen, oletustel põhinevaid lubadusi andma ei hakka.”
Samal ajal kulgeb autoliiklus Papiniidu silla all ja jalakäijate liikumine sillal häireteta.
Tõsi, puruks sõidetud elektrikaabel on paikamata ja osa lampe seetõttu ei sütti. Samuti on sillal purunenud piirete asemele paigaldatud rasked plastmassist kaitsepiirded jalakäijate ja ratturite kaitseks. Silla välimus on, mõistagi, rikutud.
Sillale sõitis 16. juulil otsa Rääma tänavalt lähenenud ja Tammiste poole kulgenud veok, mille treileril veetava ekskavaatori kopanokk ulatus valearvestuse tõttu meetri jagu kõrgemaks, kui oli sillaaluse tunneli lagi. Kokkupõrkes purunesid betoonist kaitseplokk ja äärmine sillatala jalakäijate liikumisraja all. Autoteed kandvate taladeni silda ramminud veoki löögijõud ei ulatunud.