Vändra ja Pärnumaa metskond tutvustasid oma majanduskava

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
RMK Vändra metsaülem Jaan Kägu (vasakul) ja RMK Pärnumaa metsaülem Heiki Ärm tutvustasid eile Pärnus infopäeval metsamajandamise hiljuti valminud arengukava.
RMK Vändra metsaülem Jaan Kägu (vasakul) ja RMK Pärnumaa metsaülem Heiki Ärm tutvustasid eile Pärnus infopäeval metsamajandamise hiljuti valminud arengukava. Foto: Urmas Luik

Riigimetsa majandamise keskuses (RMK) on valminud kaheksa metskonna majandamise kava aastani 2021, esimeste hulgas Pärnumaa ja Vändra metskonna kohta.

Kümne lähiaasta tegevusest andsid eile Pärnus Strandi hotellis ülevaate kauaaegsed metsaülemad Heiki Ärm ja Jaan Kägu, huviliste ringis olid metsandusega tegelejad, vallavanemad, maavalitsuse esindajad. Kõnealused pikaajalised kavad annavad ülevaate piirkonna riigimetsa varust, plaanitavatest raiemahtudest, maakasutusest, metsakasvatusest, looduskaitsest ja puhkevõimalustest.

Mõlema metskonna kohta koostatud metsamajandamise arengukava on saadaval internetis ja paberkandjal, kusjuures trükist väärtustab sellele lisatud metskonnakaart.

Erandlik kaksikvend

RMK 17 metskonnast on poolel veel arengukava koostamine ees – olemas on need kodumaakonna kõrval Lääne-, Põlva-, Rapla-, Valga-, Võru- ja Lääne-Virumaa metskondadel – ja kavad valmivad tulevaks kevadeks.

RMK Vändra metskonna metsaülema Jaan Kägu jutu järgi eelnes metsamajandamisele kümme aastat ettevaatava kava kokkupanekule poolteist aastat tööd ja nagu elu on muutuv ja tõtlik, on kaante vahele saanudki juba tegelikkusega võrreldes muutusi.

“Enamikus maakondades on 2008. aasta reformi järel üks metskond, aga Pärnumaa on Eestis üks metsasemaid piirkondi ja siia peeti vajalikuks moodustada kaks metskonda,” selgitas Kägu.

Muutunud olukorraga ei astu paraku alati ühte sammu riigiametnikud, mõikamata, kust ikkagi maakonnas kahe metskonna vaheline piir jookseb. Teadmisi aitab täiendada põhjalik kaart. “Meie haldusalasse jääb ka Kihnu saar ja kui võõrad näevad seal Vändra metskonna silte, helistavad nad ja on hämmingus,” mainis Kägu.

Kahte kunagisest 11 metskonnast moodustatud metskonda arvandmete järgi võrreldes on need nagu kaksikvennad, millel on järjepideval majandamisel ühesugune eesmärk. Näiteks on Pärnumaa metskonnal 56 602 hektarit puistuid, Vändra metskonnal veidi vähem – 52 185 hektarit – ja metsamaidki enam-vähem võrdselt. Metsade keskmine vanus läheneb 60 aastale ja puistute keskmine varu on 181–210 tihumeetrit hektari kohta.

Eesti metsanduse arengukavale tuginedes annab iga tihumeeter töödeldud puitu riigikassasse 8.90 eurot mitmesuguseid makse. Pärnumaa kahe metskonna majandamiskavaga tutvunud nentisid, et kui jätkub looduskaitsealade moodustamine ja rangelt kaitstavate metsade pindala suureneb, vähendab see tööhõivet ja viib hektari kohta puidukasutusest välja keskmiselt kolm tihumeetrit metsa aastas.

Pikaajaline kava

RMK juhatuse liikme Tiit Timbergi öeldu kohaselt on RMK peamine põhimõte riigimetsa majandades teha seda kestlikult, et tulevasedki põlved saaksid metsa hüvesid kasutada vähemalt samal määral nagu meie.

Kõnealused majandamiskavad annavad esimeses peatükis infot maakonna metsaalade hetkeseisust, puhkevõimalustest, kultuurimälestisest ja pärandkultuurist, jahindusest. Teine peatükk käsitleb metsamajandamist mõjutavaid planeeringuid ja taristuid.

Kolmandas on aastani 2021 ettevõetav tegevus alates maakasutusest ja metsakasvatusest kuni puidukasutuse mahtu ja tulusid mõjutavate piirangute ja metsamajandusliku tööhõiveni.

“Riigimets on meie kõigi ühine vara ja avalik huvi selles toimuva vastu on suur,” tõdes RMK Pärnumaa metsaülem Heiki Ärm. “Metsamajandamise kava annab laiemale avalikkuselegi ülevaate, mida ja miks me teeme, see on hästi sisukas ja tihe lugemine, eeldab pühendumist ja süvenemist.”

RMK metskonnad maakonnas

* Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ümberkorralduste järel on Pärnu maakonnas kaks metskonda: Pärnumaa ja Vändra metskond.

* RMK Pärnumaa metskond haldab 72 497 hektarit maad, hõlmates Häädemeeste, Paikuse, Saarde, Surju ja Tahkuranna valda.

* RMK Vändra metskonna pindala on 109 300 hektarit, jäädes Are, Audru, Halinga, Kihnu, Koonga, Lavassaare, Paikuse, Saarde, Sauga, Surju, Tori, Tõstamaa, Varbla ja Vändra valda.

* Pärnumaa metskonna metsamaa pindala on 61 027 hektarit, sellest majandatavat 33 286, majanduspiirangutega 15 519 ja rangelt kaitstavat metsa 12 222 hektarit.

* Vändra metskonna metsamaa pindala on 57 903 hektarit, sellest majandatavat 34 910, majanduspiirangutega 11 181 ja rangelt kaitstavat 11 181 hektarit.

* Mõlema metskonna kohta valmis riigis esimese kaheksa hulgas metsamajandamise kava 2021. aastani, see on saadaval paberkandjal ja internetis.

* Pärnumaa metsaülem on Heiki Ärm, Vändra metsaülem Jaan Kägu.

Andmed: Pärnu Postimees

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles