Jaanuari alguses kirjutati meedias Pärnu kortermaja trepikotta jäetud vastsündinud kutsikaperest, kellele loomade varjupaik kasuvanemaid otsis. Kõigile leiti kasuvanemad, kuid kuna loomakesed olid alles väga väetid, jäi hoolitsusele vaatamata kaheksast kutsikast ellu vaid kaks, kellest nüüdseks on kasvanud tugevad ja tublid tegelased.
Merlin Noormets oli üks loomasõpradest, kes võttis riski kahepäevase vastsündinuga mässata. “Raadiost üleskutset kuuldes tahtsin väga aidata,” rääkis ta. “Loomad on mulle alati armsad olnud ja kodus mitu koera peetud, aga nii väikese kutsikaga tegelesin küll esimest korda.”
Esimestel nädalatel nõudis koerahakatis lutipudelit iga paari tunni järel, pärast sööki oli vaja masseerimisega aidata soolt tühjendada. Pisike vajas väga soojust ja perenaine otsis kohe kapist välja veneaegse soojenduskoti. Õnneks töötab naine kodus ja sai pidevalt kutsikaga olla. Kui tekkis vajadus kuskile pikemaks ajaks minna, võeti loomake kaasa.
Tuuslar on nüüd paarikuune hundikoera moega kutsikas, kes juba paar nädalat on elanud Tihemetsas. “Eks ikka oli kahju teda ära anda, nii kaua ju vaeva nähtud, aga väikeses korteris pole suurel koeral mõnus olla,” tõdes Noormets. “Seal on tal palju ruumi joosta, juba teeb ta hanedega tutvust. Kui käisin Tuuslarit uues kodus vaatamas, tundis mu kohe ära, ronis sülle ega tahtnud sealt enam lahkuda. Uued peremehed on samuti suured loomasõbrad, nende vana koer suri hiljuti ja nad tahtsid just uut koera.”
Teise ellujääja kasuema oli koolitüdruk Leila Lossmann, kes Jossuks nimetatud kutsika on samuti juba uude peresse ära andnud. “Sõber saatis mulle Pärnu Postimehe lingi, kus oli kutsikatest juttu, mul läks süda haledaks ja juba sama päeva õhtul tõi Birjo Piiroja meile kutsika koju,” meenutas Lossmann. “Öösiti oli raske tõusta, aga muidu sujus kõik hästi, kutsikas on praegu on ilus, rõõmus ja tugev loom.”