40. eluaasta verstaposti juures hakkab ilmselt iga naine murelikuma pilguga peeglisse vaatama ja suureneva lootusega kosmeetikamaailma uurima – ehk leiab sealt mõne toimiva noorusesäilitaja.
Näo happega koorimine – huvitav ja hirmutav
8. detsember 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Happega koorimine ongi lubaduste järgi üks võimalus kiiresti ja tugevalt näonahka mõjutada. Kõik tuttavad, kellele mainisin, et kavatsen sellest lugu kirjutada, hoiatasid kui ühest suust: vaata, et sa enda peal järele ei proovi. “Loomulikult mitte,” oli mu kindel vastus.
Pärnus Neroli ilutares näo happega koorimisi tegev kosmeetik Riina Rahuoja kinnitas, et see protseduur tundub klientidele tõepoolest esmalt väga hirmutav. “Sõna “hape” hirmutab, aga kui ma ära seletan, mida see näonahaga teeb, tekib huvi,” sõnas ta.
Happega koorimine on tavalisest näohooldusest agressiivsem. “See ei ole just mõnulemise protseduur, sest happed ajavad kipitama,” nentis kosmeetik.
Suurim happelise koorimisega seotud hirm on kahtlemata, et esialgu läheb nägu väga koledaks ja enda välisilma eest peitmiseks peab nädalaks puhkuse võtma.
Tegelikult ei ole asi sugugi nii hull. Happega koorimisi on kergemaid ja sügavamaid. Esiteks superpindmised, mida Rahuoja nimetas “nuusutamiseks”. “Need annavad võib-olla vaevumärgatava kestenduse,” rääkis kosmeetik. “Superpindmine on niinimetatud lõunapausi protseduur, mis ei vaja eel- ja järelhooldust.”
Teiseks on pisut sügavamad pindmised koorimised, mille puhul nahk irdub järgmistel päevadel ribadena. Punetuse ja kestenduse peitmiseks võib siis jumestuskreemi peale panna.
Superpindmisi ja pindmisi koorimisi saab teha kosmeetiku juures, aga keskmised ja sügavad koorimised, mille puhul peaks ehk pärast tõesti peitu minema, on üldjuhul arstide pärusmaa.
“Mida kangem koorimine, seda silmanähtavam tulemus,” ütles Rahuoja. Ehk mida sügavamalt nahka mõjutada, seda kindlam võib olla, et probleemist lahti saab.
Punnid kaovad
2005. aastast happega protseduure tegev Rahuoja soovitab happega koorimise peale mõelda eelkõige neil, kellel näol punnid ja pigmendilaigud või armid, sest nii saab naha pinna siledamaks. “Saab ära võtta nii naha liigset kuivust kui rasusust, vinne, pigmenti ja arme ning kortse leevendada,” loetles ta.
Praktika näitab, et puberteediea aknegi puhul on happega protseduuridest abi.
“See on naha kasulik kahjustamine,” sõnas kosmeetik. “Kui nahka kahjustada, siis nahasisene uuenemisprotsess peab kiiremini tööle hakkama. Happega koorides me suretame naha pealmise kihi ära ja nahk hakkab tavapärasest kiiremini uuenema.”
Kui superpindmine koorimine ei nõua eeltööd, siis pindmine koorimine vajab parima tulemuse saamiseks eel- ja järelhooldust spetsiaalsete kreemidega.
Kas midagi võib ka untsu minna? Rahuoja rääkis, et midagi võib nihu minna pigem kommunikatsiooniprobleemide tõttu, kui ei räägita täpselt selgeks, mida ei tohi enne ja pärast koorimist teha. Näiteks päevitamine või solaariumi külastamine on siis keelatud.
Proovisin järele
Kui ma esmalt arvasin protseduuri olevat liialt riskantse, siis pärast jutuajamist proovisin ära. Tõsi küll, vaid superpindmise koorimise ja ettenähtust lühema aja jooksul.
Kreem ajas tõepoolest näo kipitama, aga mitte ebameeldivalt ja kindlasti polnud valus. Pärast protseduuri olid näol mõned punetavad laigud, mis poole tunniga kadusid, ja siis ei jäänud märkigi, et happega näo kallal on käidud.
Kui aga järgmisel hommikul peeglisse vaatasin, olid eile punetanud kohad silmanähtavalt siledamad.
Kümme aastat noorem ma just välja ei näinud, aga vaatepilt rõõmustas küll.