Puude tüved lõigatakse kasvudest puhtaks

Osaühingu Pärnu Haldusteenused töömehed on okste saagimisega jõudnud Suur-Jõe tänava kanti. Foto: Ants Liigus

Siin-seal parkides ja alleedel toimetavad osaühingu Pärnu Haldusteenused töömehed annavad puuoksi lõigates märku, et kevad pole enam mägede taga.

Ehkki mahukat hooldusraiet Pärnus sel aastal kavas pole, peaks suurem osa linnapuude tüvesid enne kevadet vesi- ja juurekasvudest puhtaks saama.

“Muidugi, kui on ikka näha, et silma kõrgusel ripub kuivanud või ohtlik oks, siis see võetakse ka kindlasti maha,” kinnitab Pärnu linnaaednik Piret Unn.

Praegu, mil temperatuur kõigub nulli ümber, on lõikamiseks kõige parem aeg, mistõttu tasuks linlastelgi oma aia puud üle käia.

Tööd puudega jagub

Et saada vahetu ja põhjalik ülevaate Pärnu kõrghaljastuse seisukorrast, sõitis Unn mullu juunis-juulis mitu korda läbi siinsed pargid ja alleed.

“Hindasin iga puuderida, pildistasin nad üles ja panin mõtted kirja, et ei ununeks, mida ja kus talvel teha vaja,” meenutab ta.

Et tõsist hooldustööd tahaksid pea kõik linna puuderead, sai hädavajalike tööde nimekiri mõistagi pikk. Pakilisemate kohtadena võib välja tuua Jannseni, Uus- ja Vana-Sauga ning kesklinna tänavad.

Vana-Saugas olid kärneri hinnangul puud kõige kehvemas seisus: tüved vesi- ja juurevõsusid sedavõrd täis, et jalakäijad ei mahtunud okste all enam liikumagi.

“Kui rattaga sõitsin, pidin sadulast maha tulema ja küürutama, et saaks teel viisakalt liikuda,” meenutab Unn mullust hullu olukorda.

Nüüdseks on Vana-Sauga alleel puude tüved puhtaks lõigatud. Ka Jannsenis, kus tegi hoolduslõikust osaühing SKM Haljastus.

Kesklinnas on okste kärpimine neil päevil käimas, Akadeemia, Pika ja Vee uulitsa ääres läinud aastal nudistatud puud saavad tüve- ja juurevõsudest puhtaks. Et nudistamist tehakse iga kolme aasta tagant, jäävad sealsete puude võrad seekord saest puutumata.

Puude korrastamiseks on Unni sõnade järgi praegune aeg väga sobiv, sest temperatuur ei ole liialt madal.

Alla –10kraadise õhutemperatuuri juures ei tohiks enam pügada, sest oksad muutuvad hapraks ja võivad saagimisel murduda. Murdumine lõhub puukoort, vigastus võib murdumiskohas olla vahel isegi nii sügav, et kahjustab puu sisemust. Kui nii juhtub, on puul raske või isegi võimatu paraneda.

Kuna praegu püsivad külmapügalad nulli läheduses, võiksid pärnakad oma aias linnaaedniku soovitust mööda lõikamise igal juhul ette võtta. Seda enam, et kevadiste riisumiste ja peenarde ettevalmistuse kõrvalt pole selleks enamasti mahti.

Tasub meelde tuletada, et kõigil aia- ja pargipuudel oksi hilistalvel ja varakevadel lõigata ei tohiks. Need on eeskätt kased, vahtrad, viina-, pähkli-, kirsi- ja ploomipuud ehk puud, mis kevadel tugevasti mahla jooksevad. Nende pügamise peaks jätma suve teise poolde.

Anna haigest puust teada

Kinnistu ääres kasvavatel linnapuudel tohivad kodanikud kärpida vaid juure- ja tüvevesivõsusid ning eemaldada võrast ohtlikke oksi.

“Puuvõra ei tohi linnas ise kärpida,” hoiatab Unn. Kui on suur tahtmine seda ikkagi teha, peab kirjutama linnavalitsuse majandusosakonnale avalduse.

Kui puu tundub haige või murdumisohtlik, tuleb samuti teavitada majandusosakonda.

Siinkohal on mõistlik meenutada, et linnamaale ei tohi omavoliliselt istutada ühtegi puud ega põõsast, selline teguviis on seadusega karistatav.

Pärnus on olnud mitu juhust, kus inimesed kurjustavad, et linn nende istutatud puud maha võtab.

“Omavoliliselt linnamaale puid-põõsaid istutades ei pruugi inimesed teada, kui suureks see võib kasvada ja kas koht on sellele puusordile sobiv,“ sõnab Unn. “Et mahavõtmist ennetada, on targem istutada taimi oma krundile.”