Viimasel ajal on Pärnus sagenenud juhtumid, kus tulenevalt teadmatusest, kuid ka ettevaatamatusest on sattunud kergliiklejad õnnetusse, millest üks juhtum lõppes inimese surmaga.
Sander Peremees: kergliiklejad, olge tähelepanelikud!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juunikuu viimasel ja juulikuu esimesel nädalal osalesid Pärnus õnnetustes viis jalgratturit. Neist üks suri saadud vigastustesse hiljem haiglas. Ma ei mäleta, et varem oleks nii lühikese aja jooksul juhtunud jalgratturitega nii palju liiklusõnnetusi. Tahes-tahtmata tekib küsimus, miks ja kes on nendes traagilistes sündmustes süüdi?
Nende viie sündmuse valguses tuleb kahjuks nentida, et vaid ühel juhul võib öelda, et liiklusõnnetuse põhjustamises oli süüdi hooletu autojuht. Ülejäänud kordadel oli süüdi jalgrattur ja nende õnnetuseni viinud eksimusedki sarnanevad: jalgrattur soovis ülekäigurajal jalgrattaga sõites teed ületada, kuid ei veendunud selle ohutuses.
Uue liiklusseaduse väljatöötamisel oli üks enim kõneainet pakkunud teemadest jalgratturite liiklusega seonduv. Seadusse tekkis mitu uut põhimõtet, mis võrreldes varasemaga muutsid oluliselt liikluspilti nii ratturite endi kui ka sõidukijuhtide jaoks. Samal ajal viitasid seadust kommenteerinud inimesed ohule, mida kätkeb endas rattaga sõites ülekäiguraja ületamine. Nüüd on kahjuks see oht kahetsusväärsel moel realiseerunud.
Suvi Pärnus ja mujal Eestis toob tänavatele ratastel liiklema kohalikele elanikele lisaks turistid. Kuna meie kesklinn pole kõige jalgrattasõbralikum oma tingimustelt, siis tähelepanu hajudes on õnnetused lihtsad juhtuma. Õnnetuste ennetamiseks tuletan meelde järgmised põhitõed.
Jalgrattur on samasugune juht nagu auto- või mootorrattajuht. Juht tähendab aga vastutust oma tegevuse või tegevusetuse eest. Liikluses peab olema hoolikas ja tähelepanelik. Jalgrattur peab arvestama jalakäijatega ja liikuma nende vahetus läheduses jalakäija kiirusega. Jalgrattaga võib sõita ülekäigurajal, kuid sellel juhul ei ole jalgratturil eesõigust sõidukijuhi suhtes. Juhul kui jalgrattur ületab sõiduteed, millele autojuht pöörab, kehtib jalgratturil eesõigus.
Enne sõidutee ületamist või manöövrit veendu oma tegevuse ohutuses. Sõiduteele lähenedes tuleb hoog maha võtta. Kui autojuht sooritab pööret teele, mida kavatsed ületada, siis veendu, et sind on märgatud ja sulle antakse teed. Kui vähegi võimalik, ärge ületage sõiduteed jalgrattal sõites, eriti kui te pole kindlad, kas teil päriselt on eesõigus sõiduteele sõites. Kiivri kandmise kohustus on alla 16aastastel jalgratturitel, soovitada võib seda vanematelegi. Jalgratas peab vastama nõuetele ja sellel peavad olema töökorras pidurid ja signaalkell, helkurid ning pimedal ajal ka tuled.
Liiklus on meie igapäevaelu tähtis osa. Reeglid leiab liiklusseadusest ja neid peavad kõik ka teadma. Liiklusseadus pole küll parim suvine lugemissoovitus, kuid aastaid tagasi auto- või mõnest muust koolist saadud teadmised vajavad värskendamist. Ainult meediast kuuldud, nähtud või loetud infoga ei pruugi tegelikes liiklussituatsioonides hakkama saada.
Toon siin näiteks Pärnu linnas Ehitajate tee ja Liivi tee ääres kulgeva jalgratta- ja jalgtee ristumistel sõiduteedega. Samuti ei pea iga kord oma tegelikku või oletatavat õigust taga ajama. Teadmine, et minul oli tegelikult õigus, ei aita liiklusõnnetusse sattumisel vigastuste paranemisele kuidagi kaasa. Mõistlik ja arukas käitumine aitab seevastu igas olukorras.