/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
Pärnu maakohtus alanud endise kõrge politseiametniku Gunnar Suure, Hansaliisingu Lääne-Eesti regiooni endise juhataja Joel Miti ja ööklubi Sunset omaniku Olga Aasavi kohtuprotsess näitab, et piir kuriteo ja tuttavale teene osutamise vahel võib olla õhuke.
Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus süüdistab kunagist Pärnu prefektuuri korrakaitseosakonna ülemkomissari, Lõuna prefektuuri nõunikku ja julgestuspolitsei ülemkomissari Suurt korduvas altkäemaksu võtmises. Kui süüdistused tõeks osutuvad, võib Suurt oodata kahe- kuni kümneaastane vangistus.
Suur ennast eile kohtus süüdi ei tunnistanud. "Altkäemaksu võtmise eelduseks on varaline kasu ja seadustega mitte lubatud tegude toimepanemine," ütles tema kaitsja Janno Kuusk. "Kohtuasja materjalide põhjal seda väita ei saa. Ma olen nõus, et Suure tegevusele saab etteheiteid teha, aga need etteheited on moraalsed ja eetilised."
Mitti ja Aasavit süüdistati altkäemaksu andmises. Pärast nende tunnistuste ärakuulamist tegi prokurör ettepaneku Miti ja Aasavi süü uurimine otstarbekuse printsiibist lähtudes lõpetada ja määrata kummagi karistuseks 30 000 krooni. Nii kohtunik Anu Tammeniit otsustaski.
Menetluse otstarbekuse printsiibil lõpetamine tähendab, et Mitt ja Aasav ei ole kriminaalkorras süüdi mõistetud ega ennast süüdi tunnistanud. Prokuröri hinnangul olid nende käitumises küll kuriteo tunnused, kuid selle edasise uurimise vaev on suurem kui uurimisest saadav tulu.
Kohtus ette loetud süüdistusakti järgi pöördus Suur 2004. aasta detsembris Miti poole sooviga liisida sõiduauto Audi A4. Kuigi tema sissetulekust moodustas tagasimakse 49,8%, sõlmis Mitt temaga tavakliendiga võrreldes soodsama, kuid liisingufirma reeglite sisse mahtuva intressiga liisinglepingu.
Kui Mitt 2005. aasta 25. märtsil ööblubis Mirage kaklusesse sattus, kutsuti kohale politseipatrull, kes Miti ära viis. Pärast seda, kui Miti kaaslased Suurele helistasid, lasti Mitt väärteoprotokolli vormistamata vabaks.
2005. aasta 21. aprillil võttis Mitt Raeküla kaupluse juures sularahaautomaadist raha ja urineeris kaupluse nurga taga. Seda juhtus märkama politseipatrull. Pärast seda, kui Mitt Suurt olukorrast informeeris, lasti tal minna.
2005. aasta juulis pöördus Suur Miti poole sooviga liisida peale Audi A4 ka Audi 6. Et Suure maksevõime oli juba varem piiri peal, soovitas Mitt tal auto OÜ Kultus Grupi nimel liisida ja sõlmida Suurega käendusleping. Väidetavalt kasutas teist autot Suure naine.
2005. aasta 19. augustil solvasid Miti tuttavad Tallinnas raekoja platsil patrullpolitseinikke. Selle uurimiseks alustati kriminaalmenetlust, mis süüdistuse kohaselt Suure ja Miti vahendustegevuse tõttu lõpetati.
Teised süüdistusakti episoodid on seotud Suure ja Aasavi suhetega. Aasav andis 2005. aasta juulis Suurele 40 000 krooni protsendita laenu. Algselt kaheks nädalaks mõeldud laen on tänapäevani tagastamata.
Vähem kui nädal pärast laenu andmist ütles seni Sunset Clubi turvanud Skorpion ootamatult lepingu üles. Et tulemas olid nädalavahetuse massiüritused, palus Aasav Suurelt abi ja süüdistuse kohaselt Suure vahendusel käisid julgestuspolitsei kiirreageerimistalituse ametnikud puhkuse ajal Sunsetis üritusi turvamas. Politseiteenistuse seaduse järgi on selline tegevus ebaseaduslik.
Evestuse hinnangul on Suur vähemalt kahel korral saanud hakkama lubamatu teoga. "Leian, et meil on vaja saada selgust, mis põhjusel politseiametnik saab sekkuda väärteo- ja kriminaalmenetluse käiku, andmaks korraldusi isikute suhtes, kellega teda seovad rahalised suhted," lausus riigiprokurör süüdistusakti lõpetades.
Kohtus tunnistusi andnud Mitt rääkis, et Suurele ei liisitud autosid eritingimustel, vaid lihtsalt tavapärasest soodsamalt. Ka Hansaliisingu sisejuurdlus näitas, et Suure liisingulepingutega pole midagi rikutud ja need ei erinenud tavapärasest praktikast.
Mitt selgitas, et liisingufirmadel oli vaja kliente võita ja seetõttu oli usaldusväärsete, avalikult tuntud inimeste liisinguintress soodsam kui esimest korda uksest sisse astujal. Ta möönis, et osava müügiinimesena oskas ta Suurele jätta mulje kui ainult talle tehtud soodustustest, ent tegelikult mahtusid need firma lubatud piiridesse.
Kohtuistungil püüti saada selgust, mida Suur Mitile lubas, et erafirma juht kõrgele politseiametnikule keset ööd julges helistada. "Pärast liisinglepingute sõlmimist jäi mulle mulje, et ta on tänulik ja valmis vastuteenet osutama," lausus Mitt. Suure sõnade järgi pole ta kunagi lubanud midagi ebaseaduslikku teha ega küsinud väiksemat liisinguintressi.
"Nüüd, kui mul on probleem, ei pöörduks ma enam kellegi poole," tõdes Mitt kohtus. "Tuleb kohapeal asju selgitada ja karistusega leppida."
Aasav rääkis, et ta ei näinud põhjust Suure laenupalvele eitavalt vastata, ja kui tema oli hädas, palus ta Suurelt abi. Aasavi ütlust mööda ta ei teadnud, et politseiametnike turvameestena kasutamine on ebaseaduslik, ja ta tunneb end puudutatuna, et on oma palvega sellise situatsiooni tekitanud.
"Ma oleksin Suurelt abi küsinud ka siis, kui ma ei oleks talle laenu andnud," kinnitas Aasav.
Kohtuistung kestab veel vähemalt neli päeva, et kuulata ära rohkem kui 20 tunnistaja ütlused.