Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Sipelga perenaine kutsus Võiste Pillipiigad kokku

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Sipelga talu perenaine Maimu -Aliise Puistama. | FOTO: Urmas Luik

Sipelga talu köögiakna taga elupuul kössitavad talvikesed, tihane kõlgub rasvatüki küljes ja päikeseloojangu taevapuna tõotab krõbekülma ilma edasi.


"14 kraadi näitas hommikul, meil on alati külmem: soo on taga, õhk on vakka. Meil on suvel öökülmad siis, kui teistel ei ole," räägib perenaine Maimu-Aliise Puistama, kes Sipelgal enne sõda ehitatud majas on elanud paarkümmend aastat jutti.

Viimased seitse aastat on Maimu-Aliise enda sõnutsi põdenud haigust, mida ta välja ravida ei saa. Tõve nimi on muusika ja pärinud on ta selle isalt, kes tõmbas külapidudel lõõtsa ja keda tütar teab vaid ema juttude järgi. "Sel päeval, kui isa Siberisse viidi, sain kaheaastaseks. Kolm aastat hiljem, 1948, suri isa Kemerovo oblastis vangilaagris, talle pandi pahaks Saksa sõjaväes olemist," meenutab ta.

Kaubandustöölt koju jäänud, tundis Maimu-Aliise, et päramine aeg on pillimängu ja muusikaga tegelda, hakkas "lõõtspilli pusima", käis Võistes toredate omasuguste naistega ansamblis laulmas ja ühel hetkel torgatas pähe: teeme kapelli. Nii  sündisidki Võiste Pillipiigad ja esimene aplaus teeniti kuulajailt 12. mail 2003 Uulu rahvamajas. Sestpeale on rahvaliku repertuaariga "piigad" ülinõutud.

Juhendaja loeb kapellikaaslased nimepidi üles. Peale tema on jäänud Anne-Marie Aaslaid, Liivi Holland, Ekaterina Aava, Lilli Siimsoo ja ... Margus Toompere.

"Margus on meil hästi suur kuju, mängib akordioni. Ütlesime, et siis saad kapelli, kui oled nõus "piiga" olema," keerab Maimu-Aliise albumilehti ja jutustab piltide juurde, kus kõik esinetud, mismoodi vald neile õla alla pannud, kuidas esinemisriideid muretsetud ja estraadi tehtud, ning jõuab otsaga külapillimeeste kokkutulekuteni.

"Ma ei tea, kuidas Henno Sepp, ta ju ka külapillimees, meid üles leidis, aga nüüd tuleb sügisel Võistes juba viies külapillimeeste kokkutulek," räägib "piigade" juhendaja.

Igapäevamuremägesid aitavad madalamaks muuta lauludki, neid on Maimu-Aliise Puistama nelja kladesse üles kirjutanud 260. "Need on meil kõik selged," teatab ta varmalt. "Aga "Las mööduvad aastad" on enamasti igal üritusel lõpulaul."

Tagasi üles