Riho Prints: Karmid talved ilmuvad kindla aja järel

Pärnu sadamakapten Riho Prints. Foto: Henn Soodla

Veeteede amet kehtestas alates 14. veebruarist Pärnu sadamas peatuvatele laevadele senisest kõrgemad laevade peamootori võimsuse ja rasketes jääoludes liikumise nõuded.

Kui siiani võis Pärnus randuda kaubalaev, mille mootorivõimsus ületas 1600 kilovatti, siis nüüd ei tohi jäämurdja teenindatavad laevad Pärnu sadamasse sõita, kui nende peamootori võimsus jääb alla 2000 kilovati.

Pärnu sadamakapten Riho Prints, kas uue piirangu tõttu jääb osa kaubalaevu Pärnusse tulemata ning sadama niinimetatud tagamaa Kagu-, Lõuna- ja Lääne-Eestis, kust sadamasse kaupa tuuakse, ei saagi enam siinse meresadama kaudu kaubelda?

Kaugel sellest, Euroopa kaubalaevastik koosneb peamiselt alustest, mille peamootori võimsus on 2000-3000 kilovatti. Ainult mõni laev, mis meile tulla tahab, on peamootori võimsusega 1800 kilovatti.

Piirang on oluline sellepärast, et ei lase jäässe murtud nüüdseks juba 100 miili pikkuseks veninud laevateele lõuna poolt tulevaid nõrga jääklassiga aluseid, mis kipuvad maha jääma, kui mitu kaubalaeva karavanis laevateel liigub. See on ohutusegi huvides. Varem lubati Pärnu sadama jääteele laevu, mille võimsus oli vähemalt 1600 kilovatti.

Teisalt ei saa laevade jääklassi nõudeid liiga karmiks ajada, sest mida võimsam on laeva peamootor, seda mahukam, suurem ja laiem laev. Ühest küljest võib meil jääd murdva Eva-316 tehtud laevatee ülivõimsatele laevadele kitsaks jääda, teisalt jääb Pärnu sadam tõeliselt suurtele kaubalaevadele madalaks ja neile ei saa siin täislasti peale panna.

Pooltühja laevaga sõite ei saa kaupmehed lubada, sest laeva rentimine on kaubavedajatele kallis, eriti karmil talvel, kui reidil karavani moodustamine, sadamasse sõit ja sealt lahkumine mööda jääteed võtab palju aega. Seega on praegu kehtestatud normid mõistlikud, aga veel karmimaks minna ei saa.

Kas sadam suudab jäätee lahti hoida?

Seni on suutnud. Jääd murrab Pärnu lahes üks kahest Eestis töötavast jäälõhkujast ja teeb seda hästi. Tulevikku ennustada ei oska. Ilmaprognoos ei luba plusskraade enne märtsi keskpaika. Kui nii, pakseneb jää veel ja kui tuuled pöörduvad, võib tekkida raskusi kas või rüsijää tõttu, mis kuhjub ja moodustab jääservadele kõrgeid valle.

Veeteede amet on sõlminud eelleppe Soome jäälõhkuja Protectoriga, mis tuleb meile appi paari ööpäeva jooksul, kui häiret anname.

Kuivõrd erakordne on tänavune talv teile?

Mulle ei tulnud tänavune külm talv üllatusena, kuigi ma ei osanud ennustada, et see nii krõbe tuleb.

Olles aastaid Pärnu jääolusid jälginud, võin kinnitada, et külmade talvede tsükkel on seitse-kaheksa aastat.

Erakordselt raske talv oli 2002/2003. aastal ja veel varem, 1995/1996. aastal, kui me pidime laevadele samuti jääd murdma Kura kurguni.

Tänavu on olukord siiski natuke teine: valdavalt idakaarest puhuvate tuulte tõttu on vesi lahes madal ja rüsijäävalle ei teki. Kui tuuled pöörduvad läände või edelasse, olukord muutub, vesi lahes tõuseb ja olud lähevad ajutiselt veel raskemaks. Samal ajal toovad läänetuuled kaasa plusskraadid ja tormid, mis hakkavad jääd kiiresti lõhkuma.

Juba 2006. aastal oli jälle vaja tublisti jääd murda, see andis märku, et külmad talved on tulemas.

Julgen ennustada, et järgmine talv saab samuti talve moodi olema ja sadamal tuleb hoolega kaubalaevadele jääd murda. Aga nii külm kui tänavune see ehk ei tule.