Jaanus Männik: Inimesest, loodusest ja nende kaitsest

Jaanus Männik. Foto: PP

Inimene on looduse kroon, tavatseti vanasti öelda. Kas kroonitu väärib krooni, on üha kroonilisemaks muutuv küsimus. On ju kroonist tähtsam ja esmasem, et inimene on elusa looduse ja loomariigi osa ning väljaspool elusloodust, selle kõrval, kohal või kogunisti selle asemel meil kardetavasti (või hoopiski õnneks) elulootust ei ole.

Olles eluslooduse mõjukaim ja loomariigi mahukaim osa, on meil looduse ees ja sees selle käekäigu eest suurim vastutuski, lausa eksistentsiaalne vastutus.

Üldiselt oleme meie, eestlased, kes olime lähiminevikus veel tõeline loodusrahvas, ülalöeldust päris hästi aru saanud. Veel enam, meil on riik, kus inimese kohta mahedat parasvöötme loodust, eluruumi, taime- ja loomariiki, põldu, metsa, rabasid ja vett lausa kuninglikes kogustes.