Pärnus lõpeb Niidu tänav prügialleega

Asso Puidet
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loodusereostajad isegi ei vaevu enda sigadusi varjama, prügihunnikud on kallutatud mugavalt otse teeserva.
Loodusereostajad isegi ei vaevu enda sigadusi varjama, prügihunnikud on kallutatud mugavalt otse teeserva. Foto: Mailiis Ollino

Pärnu Niidu tänava viimasest kilomeetrist – seal, kus teisel pool raudteed saab tänavast mahajäetud autodroomini viiv metsatee – on hoolimatute inimeste käe läbi prügiallee tekkinud.

Iga paarisaja sammu tagant võib näha ühel või teisel pool teeveeres laiuvaid prügivälju. Kuhjatud on sinna kõike: mänguasju, vanu jalatseid, elektroonikat, kodumasinaid, ehitusprahti, mööblit alustades toolidest ja lõpetades diivanitega, sõidukite keredetaile. Kõike, mida saab ära visata, on sinna ka visatud.

Näha on, et poetatud pole mitte ainult kilekotiga ja sõiduauto pagasiruumist, vaid tarnitud veoautokoormategagi.

Osa kuhilatest on vanemad, juba kõdunevate puulehtede ja samblaga kaetud. Ent on värskelt toodud prahtigi, nagu võib otsustada piimapaki järgi, mille realiseerimisaeg lõppes alles sel kuul.

Projektipõhine koristamine

Niisama oluline kui küsimus, kes on need ignorandid, kes prügi tuimalt metsa alla kallutavad, on küsimus, kes selle laga sealt ära koristama peab, kui reostajat ei tabata.

Ehkki tänav saab alguse linnast, pühib Pärnu linnavalitsus oma käed sellest prügist ja koristamiskohustusest puhtaks. Õigusega. Sest nagu linnavalitsuse keskkonna peaspetsialist Sigrit Kasemets kinnitas, on Niidu tänava lõpus olev mets jätkuvalt riigi maa. “Prügi koristamist seal korraldab keskkonnaamet vastavalt oma protseduurireeglitele ja rahalistele võimalustele,” sõnas ta.

Ent millised siis on ameti protseduurireeglid ja rahalised võimalused? Seda võtab selgitada keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Toomas Padjus. Kiireid lahendusi pole tal pakkuda.

“See on pikk protsess, sest raha ei ole nurgast kotist võtta,” lausus Padjus, kelle selgitusel tuleb reostuse likvideerimiseks taotleda raha keskkonnainvesteeringute keskuselt. “Projekt tuleb kokku kirjutada ja ära kaitsta, kui see saab keskkonnainvesteeringute keskuse nõukogu heakskiidu,võib seda realiseerima hakata,” kirjeldas Padjus protsessi.

Pealegi koostab amet veel iga-aastase pingerea riigi maal olevatest koristust vajavatest reostusaladest. Nii et raha taotlemine sõltub sellestki, millisele kohale üks või teine objekt selles pingereas platseerub. “Võib-olla väiksemad asjad, mis ei nõua väga palju raha, saavad üsna kiiresti tehtud, aga suuremad objektid, kus läheb rohkem raha tarvis – nende prioretiseerimine toimub keskkonnaameti peamajas,“ selgitas Padjus.

Operatiivsusest jääb vajaka

Nii võivadki kodanikualgatuse korras loodud illegaalsed prügilad jääda pikema aja jooksul koristamata. Pikem aeg võib tähendada isegi aastaid, isegi mitte just väga suure reostuse korral.

Ilmekaks näiteks aja ja asjade kulu kohta toob Padjus Pärnu külje all, rahvasuus Tiblagorskina tuntud piirkonnas metsa all vedelnud pool autokoormatäit rehve. Need vedelesid seal keskkonnaameti teadmisel kolm aastat, enne kui lõpuks raha saadi ja reostus likvideeriti. “See oleks olnud võib-olla paaril tugeval mehel poole tunni töö, aga… noh, nii ta oli,” jätab operatiivsus sedasorti jamade lahendamisel Padjuse arvates soovida.

Reostajatele aga pingerida ja nõukogu heakskiitu vaja ei ole. Kuni ametkonnad arutavad ja raha veeretavad, veavad nemad rahumeeli soga metsa alla. Ja nii muutub olukord Niidu tänavalgi aasta-aastalt aina hullemaks, kui nende takistamiseks midagi ette ei võeta.

Padjuse teada on selleks vähemalt katseid tehtud. Näiteks on keskkonnaamet teinud Pärnu linnavalitsusele ettepaneku kõnealune teeots tõkkepuuga sulgeda. Millal see ettepanek tehti ja milline on resultaat, ei osanud ta öelda. Praegu tõkkepuud ei ole ja prügi on.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles