Rattavargad alustasid enne kevade algust

Pärnu politseijaoskonnas ootab omanikku 36 varastatud jalgratast, mille hulgas on ka kaks lapsetooliga sõiduriista. Foto: Mailiis Ollino

Kuigi hooaeg pole veel alanud, on tänavu Pärnumaal politseile teada antud kahe jalgratta vargusest. Möödunud aastal registreeriti 53 ratta kadumine ja aasta enne seda varastati 98 sõiduriista.

Justiitsministeeriumi koostatud mulluse kuritegevuse uuringu põhjal varastati viis protsenti kõigist jalgratastest Pärnus. Varaste lemmikmarkideks kujunesid Classic, Scott ja Merida.

Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juhi Üllar Küti selgituse järgi sõltub varguste hulk põhiliselt kahest asjaolust. Esiteks: kas politseile antakse vara riisumisest teada. Teiseks sellest, kuidas inimesed oma kaherattalisi hoiavad.

Jalgrattasse võiks Küti ütlust mööda suhtuda samamoodi nagu mobiiltelefoni või sülearvutisse, mida keegi ei jäta poodi või kohvikusse minnes võõraile kättesaadavana ukse taha.

Elektrijalgrattaid rendile andva Egon Stankevitši kinnitusel rendirattaid varastatud ei ole. Küll jäi ta üle-eelmisel suvel ilma isiklikust elektrirattast, kui jättis selle mõneks minutiks lukustamata ja järelevalveta Pärnu rannahoone taha.

Liina Rand osaühingust Baltreisen rääkis, et nemad esiteks kontrollivad, kellele ratta välja annavad, ja teiseks juhendavad väga põhjalikult, kuidas ratast lukustada. “Teinekord pannakse lukk sadula toru ümber. See on ainult ületõstmise vaev,” nentis Rand.

Rand on näinud oma ratast hotelli juures halvasti lukustatuna, seejärel rentija üles otsinud ja märkuse teinud. Samuti ei tohiks tema väitel jätta ratast kõrvalistesse kohtadesse nagu muul ja pargid, sest just sealt rattaid varastatakse.

Ettevõtja jutu järgi hoiab politsei suvel jalgratastel üsna hoolsalt silma peal. Nimelt on talle ööselgi helistatud, kui patrull on märganud tema välja renditud ratast kusagil lukustamata. Vedelema jäetud ratta on politsei isegi tagasi toonud.

Kuritegevuse statistika kinnitab, et lahti jäetud rattad on kerge saak. Ainult mine ja võta. 36 protsenti avalikust kohast sisse vehitud ratastest ja 60 protsenti alla 200 euro maksnud ratastest ei olnud lukus. “Hoolimatus ja tähelepanematus muudavad varaste elu väga lihtsaks,” nentis Kütt.

Küti sõnutsi on politseil õnnestunud rattaid omanikele tagastada, kuid enamasti on pikanäpumehed professionaalid, kes ärandavad kaherattalisi tellimustööna. Varastatud jalgratas viiakse teise linna või koguni Eestist välja, kus see kiiresti omanikku vahetab. Selliselt kõrvaldatud asju Küti väitel enamasti kätte ei saagi. Kergemini leiab üles pandimajja viidud või vedelema jäetud ratta.

Pärnu politseijaoskonnas ootab praegu omanikku 36 jalgratast, mis on kas leitud või läbiotsimise käigus kurjategijatelt konfiskeeritud. Tooni annavad naisterattad, kahel neist on lapsetool küljes, neljal rattakorv ees. “On ju loogiline, et sellisel rattal peab omanik olema,” osutas Kütt.

Omanikuta asjade fotodega saab tutvuda politsei veebilehel. Ratta kättesaamiseks peab inimene tõestama, et ta on omanik: teadma raami numbrit, näitama varem tehtud fotot või oskama sõiduriista väga täpselt kirjeldada.

Varastatud ratas ootab politseis omanikku aasta jagu. Seejärel antakse see üle omavalitsusele, kust ratas leiti.

Õige lukustus päästab ratta

Ärge pange lukku ainult kodarate ümber, see peaks kindlasti läbima ratta raamigi. Kasutage U- või kettlukku koos kaabellukuga. Viige U-lukk esirattast ja raamist läbi ja kinnitage jalgrattahoidja külge. Nüüd viige kaabellukk läbi tagumisest rattast, sadulast, raamist ja lõpuks U-lukust.

Ratast ei tohiks kinnitada puitpiirde või võrkaia külge, mida on kerge purustada. Jalgrattahoidla puudumisel kasutage mõnd küllaldase kõrguse ja tugevusega posti või piiret. Kui võimalik, lukustage ratas, ühendades selle ülejäänud ratastega. Tõenäosus, et varas kolm–neli ratast korraga minema viib, on väiksem.

Ühtlasi soovitus kallimate jalgrataste omanikele: kui saate, ärge lukustage oma ratast iga päev samasse kohta, sest kallimad margid valivad vargad tihti varem välja.

Allikas: politsei