Üllatusi, mida pidas võimalikuks rahvusvaheliste kaitseuuringute keskuse juht suursaadik Jüri Luik, Varssavis NATO tippkohtumisel ei juhtunud. Pigem üllatas see oma rutiiniga – ettevalmistused olid niivõrd hästi tehtud, et kohtumine laabus kui õlitatult.
Eesti, Läti, Leedu ja Poola said oma tahtmise – ühe jalaväepataljoni, nagu juba varem oli kokku lepitud. Eestis asuma hakkava pataljoni raamriik on Ühendkuningriik ja see võib olla suurepärane isegi brittide Brexitile vaatamata. Nimelt on britid traditsioone austav rahvas ja neile pole teadmata Eesti-Briti sõjalise koostöö ajalooline aspekt, kui Briti sõjalaevastik aitas Eestil Tallinna alt punaväed plagama lüüa. Üle saja Briti meremehe jättis vabadussõjas elu, seda mälestust on hoitud ja austatud. Oluline lisamoment on Eesti kaitseväelaste ja brittide hiljutine koostöö Afganistani Helmandi provintsis. Seega võiks öelda, et vanad lahingukaaslased.