Vana haiglamaja läheb uuesti müüki

On lootust, et Pärnu vana haigla ümber kestnud vaikelu saab peagi ümber, sest haiglakinnistu asub omale uut peremeest otsima.

2005. aasta lõpul Sillutise 6 kinnistu 27,12 miljoni krooni eest ostnud osaühing Kivimäe Puhkekodu on likvideerimisel.

Kohtu poolt äriühingu likvideerijaks nimetatud Indrek Lepsoo ütles Pärnu Postimehele, et ettevõtte vara väärtus ületab talle teadaolevaid ja seni esitatud võlausaldajate nõudeid, mistõttu ei ole põhjust Kivimäe Puhkekodu kohta pankrotiavaldust esitada.

Sillutise 6 müügihinnaks on määratud 490 000 eurot ehk 7,6 miljonit krooni. Tasub meenutada, et omal ajal pani SA Pärnu Haigla vana peahoone enampakkumisel müüki alghinnaga 12 miljonit krooni. Kokku laekus ostuks viis pakkumist.

Neist kõrgeima pakkumise tegigi Kivimäe Puhkekodu, mis plaanis hoonesse rajada eakate hooldekodu.

Kolm aastat hiljem ilmnes, et omanik soovib haiglamajja rajada korterelamu ja võtta osa pindu kasutusele äripindadena. Kivimäe Puhkekodu esitas Pärnu linnavalitsusele ka vastava detailplaneeringu projekti.

See planeering kehtib 13 039ruutmeetrisel kinnistul praegugi.

Lepsoo volitusel tegeleb vana haigla kinnistu müügiga Kinnisvaraeksperdi Pärnu kontori maaklerteenuse juht Janno Peterson.

Planeeringu järgi kuulub 1910. aastal valminud haiglahoone säilitamisele ja haiglamajast jõe poole jääv maa-ala on jaotatud viieks katastriüksuseks, millest igaühele saab ehitada kolmekorruselise kortermaja. Samuti on alale ette nähtud pargiosa ja parkla. Nii haiglaaluse kui hoonestamata maa sihtotstarve on korruselamumaa.

Kinnisvaraeksperdina usub Peterson, et viis väikest kortermaja sobiksid jõe naabrusse hästi. “Kolmekorruselised elamud oleks igati loogiline valik, kui vaadata ümberkaudset, Suur-Jõe tänava piirkonna hoonestust. Jõe äärde on ju veel samasuguseid kortermajade planeeringuid kehtestatud ja esimesed väikesed korterelamud juba kerkivad,” lausus ta.

Kunagise haigla perspektiivis kortermajana Peterson nii kindel ei ole. “Haigla on ehitatud ühiskondlikuks hooneks ja võimalik, et teda saab elamuks kohandada, aga mulle endale tundub, et siin võiks kaaluda muidki variante,” pakkus ta.

Laiade koridoride, kõrgete lagede ja palatisüsteemis ruumilahendusega hoone passiks Petersoni hinnangul kõige etemini mõnele koolile, muuseumile, hooldekodule või näiteks loomeettevõtjatele. Avaliku funktsiooniga kasutust oleks märksa lihtsam realiseerida kui hakata hoonet kortermajaks ümber tegema.

Omanik peab arvestama muinsuskaitseliste piirangute ja nõuetega nii hoone sees kui sellest väljaspool. Näiteks ei saa vana haigla külge rõdusid ehitada.

“Pärnus ei tehta praegu pea ühtegi uut kortermaja ega hotelli rõdudeta: turunõudlus on selline,” tõdes Peterson.

Haiglahoone asukoht ja naabruski on Petersoni hinnangul sellised, et siia kõrgete lagedega eksklusiivsete korterite arendamiseks peaks ootama piirkonna väga tugevat arengut, et ettevõtmine end äriliselt ära tasuks.

Ülejäänud müügipakkumisest haiglamaja ei lahutata. Kui keegi soovibki osta 0,9 hektarit maad viie kortermaja tarvis, saab ta piltlikult öeldes haigla tasuta kaasa.

Pärnu linnavalitsuses haiglakinnistu visioonide suhtes maad kuulanud Petersoni sõnutsi ei pea linna meelestki kunagisse haiglasse ilmtingimata kortereid tulema. Pigem ollakse raes seisukohal, et iga idee, mis aitaks ajaloolise hoone elule äratada, on väärt arutamist.

Peterson leiab, et kinnisvaraarenduse kasum ei saa tulla haiglast, vaid viie kortermaja arendamisest. “Renoveerida 3700ruutmeetrine 100aastane pretensioonikas hoone nii, et see end äriliselt ära tasuks, nõuab Urmas Sõõrumaa ja Peter Hundi suguseid missioonitundega ettevõtjaid või väga säravat äriideed,” märkis ta.