Sel reedel kutsub orelikunstnik Ines Maidre kuulajaid Pärnu Eliisabeti kirikusse avastama Põhjamaade muusika avarusi. "Orelijoig" on sügise viimane kontsert oreligurmaanile, enne kui kirik päris külmaks läheb.
Ines Maidre joiub Eliisabeti kiriku oreli talveunne
13. oktoober 2016, 11:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maidre märkis, et kontserdi pealkiri "Oerlijoig" vihjab meie kõige põhjapoolsema sugulasrahva laplaste ehk saamide iidsele laululaadile, mis on väidetavalt üks vanimaid laulutraditsioone Euroopas.
Minimalistlike vahendite, väheste sõnade ja paljudest kordustest koosneva lühikeste viisijuppidega kirjeldatakse joius loodusnähtusi ja inimese suhet sellega. Joigudes kirjeldati loodust, maastikke, aastaaegu.
Neid lauldi pulma- ja leinatseremoonial, šamanistlikel rituaalidel, aga ka põdrakarja rahustamiseks, karjakoera virgutamiseks, rebaste meelitamiseks, luige ülistamiseks.
"Joige lauldakse iseendalegi, kusjuures huvitav on see, et too keegi või miski, millest lauldakse, on samuti joiu omanik," mõtiskles Maidre. Tema joig jutustab seega orelist ja teeb seda sõnatus, kuid värvikas orelikeeles.
Folkloorisugemetega kava sisaldab teoseid, mis on tugevalt seotud Põhjamaade rahvaste muusikatraditsioonide ja müstilise maailmatunnetusega. Ettekandele tulevad lapi joiud, vaimulikud norra rahvaviisid, rootsi karjasemuusikat esindavad dala-koraalid ja iidsed runoviisid, kõik sedapuhku esitletud nüüdisaegsetes lakoonilis-minimalistlikes seadetes, mis säilitab algmaterjali ehedaimal kujul.
"Loodan, et tulemus kosmilis-ürgse ja rahvusliku identiteedi ühendamisel modernsete väljendusvahenditega oreli tohutu värvigamma abiga lummab kuulaja," avaldas organist.