Lisasöötmine teeb veelindudele halba

Raido Keskküla
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kühmnokk-luik eelistab elupaigana taimestikurikkaid merelahtesid ja rannikujärvi.
Kühmnokk-luik eelistab elupaigana taimestikurikkaid merelahtesid ja rannikujärvi. Foto: Marko Liiva

Keskkonnaamet tuletab meelde, et veelinde ei tohi toita, kuna lisatoitmine muudab nad inimesest sõltuvaks ja teeb neile tulevikku silmas pidades halba.

Eestis kujundavad metsloomade käitumist aastaaegade vaheldumine, kohakliima ja toidu kättesaadavus. Veelinnud on rändlinnud, kes sügisel lendavad ilmade jahenemisest tingitud toidubaasi vähenemise ja veekogude jäätumise tõttu soojematele aladele talvituma.

Sügisene luikede ja partide toitmine annab neile vale signaali talviste toiduolude kohta ja ahvatleb rändest loobuma. Inimese heausklik sekkumine koos järgneva pakasega võib aga lindudele saatuslikuks saada, kui nad rännakut ette ei võta.

"Lisatoidust sõltuvusse seatud veelindudel nõrgeneb looduslik füsioloogiline võimekus. Inimese lähedusega harjunud lindudel nõrgenevad kaitseinstinktid, mis muudab nad kergeks saagiks röövloomadele ja halbade kavatsustega inimestele. Samuti levivad ebatavaliselt tihedalt asustatud lisasöötmise kohtades kergemini haigused ja parasiidid," meenutas keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Inimestega harjunud veelinnud võivad põhjustada liikluses ohtlikke olukordi või rünnata inimesi. Näiteks ohustab kühmnokk-luik, Eesti üks suuremaid looduslikke linnuliike, ebatavalistes oludes kas ootamatu häirimise või haiguse tulemusel inimest otseselt.

Seega ei ole keskkonnaameti teatel mõistlik veelinde lisatoita, vaid anda neile võimalus ilmade külmenedes ja loomuliku toidu kättesaadavuse halvenedes käituda oma looduslikult kujunenud tavade järgi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles