Juhtkiri: Hoogu juurde robotihullusele!

Pärnu Postimees. Foto: PP

Kel kooliealiste lastega pistmist, on ehk märganud või kuulnud, kuis viimasel ajal venivad koolipäevad pikaks. Mitte karistuste või ülekoormatud tunniplaani pärast, vaid seetõttu, et on tehtud ettevalmistusi Robotexile minekuks.

Üle 100 osaleja Pärnumaalt võistlusel on tubli tulemus, kuid ilmselt on robotiehitamisega koolides kokku puutunud märksa rohkem lapsi ja see on veel suurem väärtus. Lapsed ei pea robootikaga tegelemist õppimiseks, vaid mänguks. Selle kaasakiskuva mänguga muutub kool õpilastele kohaks, kus on põnev olla ja kus ei oodata vaid päästvat kellahelinat. Kooliskäimine võib ikka olla köitev!

Palju loeb seegi, milliste valdkondadega koolijütsid robotiehituse käigus kokku puutuvad. Tööstusest väljapoole ulatuv robotite kasutamine on ilmselt lähitulevik: isesõitvad autod, bussid, vanureid abistavad robotid ja isegi lihtsamaid uudistekste tootvad masinad pole enam ulme, vaid reaalsus. Selline areng muudab tööturgu: tarvis ei lähe lihttöölisi, vaid spetsialiste, kes suudaksid arendada, hooldada ja ehitada just selliseid keerukaid masinaid. Kolmas positiivne tagajärg robotite ehitamisele koolides on valdkonnaülese õppe levik. Ühe tehisinimese ehitamine nõuab mitme aineoskuse valdamist, koostööd, planeerimisoskust ja ehk kõige tähtsam: probleemide lahendamist. Põhjanaabritelt võis hiljuti kuulda uudist ainetepõhiselt teemakesksele õppele ülemineku kohta. Õppimise aluseks võetakse aine asemel teemad ja nende käsitlemise kavade koostamisel tuleb kaasata õpilasi. Põhjus, miks selline uuendus ette võetud, on tulevikus ees ootavad muutused ja hoopis teistsugused nõuded inimestele, kes aastate pärast tööturule sisenevad. Robootikat koolidesse viies astume sama teed.