Saugast Nurme sillani tuleb protestiks teele 40 autorongi

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäeval protestib Pärnu külje all Via Baltical tee ääres 40 autorongi. Politsei soovitab liiklejatel kolonnidest möödujatel olla tähelepanelikud. Foto on illustreeriv.
Esmaspäeval protestib Pärnu külje all Via Baltical tee ääres 40 autorongi. Politsei soovitab liiklejatel kolonnidest möödujatel olla tähelepanelikud. Foto on illustreeriv. Foto: RAIGO PAJULA/PM/SCANPIX BALTICS

Esmaspäeva keskpäeval koguneb Tallinna-Pärnu-Ikla maanteele Saugast Nurme sillani tee äärde seisma 40 autorongi, nõudes autoettevõtete liidu eestvedamisel, et maanteedele lubataks senisest raskemaid veokeid.

Lääne prefektuuri pressiesindaja Kristi Kaisi sõnul on autoettevõtete liit politseid teavitanud kavandatavast meeleavaldusest. "Politsei võtab eelnevalt korraldajatega ühendust ning lepitakse kokku ürituse läbiviimise tingimused, et meeleavaldus mööduks kõikidele osapooltele vahejuhtumiteta," ütles Kais.

Liikluse sulgemiseks autoettevõtete liidul õigust ei ole, kuid politsei tõdeb, et maantee ääres seisvad veoautod häirivad siiski liiklust. "Liiklejad peavad olema kolonnidest möödumisel tähelepanelikud. Ürituse organiseerijad on lubanud, et kohapeal tagavad liiklusohutust kollaste vestidega korraldajad," ütles Kais ja lisas, et kindlasti hoiab politsei silma peal kogu üritusel.

Lääne prefektuuri haldusalas toimuvad meeleavaldused 2. märtsil 12–14 Pärnumaal Sauga alevikust kuni Nurme sillani, kus paremal pool teed on 40 autorongi. Samuti Järvamaal Paia ristist kuni Imavere asulani, kus paremal pool teed on 40 autorongi.

Liidu direktori Villem Tori sõnul on plaanis peale Lääne-Eesti korraldada 2. märtsil meeleavaldused veel kolmes Eestimaa punktis. Veokite kolonnid pargivad ka Tartus, Imaveres ja Kundas. Üritusega soovivad transpordiettevõtted saada õiguse senisest raskemate veoste vedamiseks.

Tori sõnul pole kehtiv 44tonnine täismassi piirang vaid metsameeste probleem. "Kütuseveokitel on tsistern jagatud sektsioonideks, praegu sõidavad nad ühe tühja sektsiooniga, et mitte kaalupiirangut rikkuda," lausus Tori.

Majandusministeeriumi ja maanteeameti seisukoht massipiirangu suurendamise suhtes on olnud eitav. Ministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda märkis, et ühelt poolt peab ministeerium seisma ettevõtjate huvide eest, teisalt pole nad nõus kaalupiirangut leevendama ilma tõestatud katseteta.

Ruuda sõnul valmib lähiajal Tallinna tehnikaülikoolis katseseade, mis hakkab mõõtma telgede koormuste ja senisest raskemate veokite mõju teekattele. Kui need katsed annavad soodsa tulemuse, võiks kõne alla tulla koormuspiirangu leevendamine.

Üheks probleemiks raskemate veokite lubamisel teedele on Nõukogude ajal ehitatud sillad, millest sajad on sellised, et neile ei tohiks lubada ka 44tonnist veokit. Samas kipuvad metsaveofirmad tegelikus elus kaalupiirangutele vilistama ja metsaveomasinad sõidavad nii raske koormaga, kui auto tehniline seisund kannatab.

Praegu on kuueteljelise veoki massipiirang 44 tonni ning viieteljelisel 40 tonni. Tori sõnul võiks Tartu maaülikooli, Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikakõrgkooli uuringute järgi suurendada massipiirangut kuni 58 tonnini, tekitamata teedele probleeme.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles