/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
Eile Pärnut ja Pärnumaad külastanud peaminister Jüri Ratas mahutas kiiresse päeva veerandtunnise intervjuu Pärnu Postimehelegi. 15 minutit ja kuus sekundit kestnud vestluse käigus tunnistas Ratas, et paljud pärnumaalaste mured on talle tuttavad: temagi on teinud Tallinna–Pärnu maanteel rekade vahel ohtlikke manöövreid ja otsinud Saarde metsade vahel mobiililevi.
Me oleme korra silmast silma kohtunud. Mõni aasta tagasi kõndisite valimiste eel hoogsal sammul Rapla vahel ja jagasite helkureid. Kas peaministrina saate samuti endale lubada vahetuid kohtumisi?
No täna (reedel, 13.01, toim) hommikul just tulin Kilingi-Nõmme koolist. Seal kohtusin gümnaasiumiklasside ja õpetajatega. Kui töötasin riigikogus, oli mul selline põhimõte: olla nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik riigikogus ja ülejäänud aja Eestis ringi sõita.
Praegune töö on põhimõtteliselt sama. Reaalsuse tunnetust ei tohi kaotada. Võid olla Stenbocki majas ja lugeda eri ülevaateid-kokkuvõtteid – need ei ole valed –, aga kui sa kohale ei lähe, jääb suur osa puudu.
Millal näevad Pärnumaa inimesed taas peaministrit näost näkku ja saavad temaga juttu puhuda?
Kabli rannas näeb mind 2017. aasta suvel koos lastega kindlasti.
See on teie suvituskoht?
Ma olen, jah, päris tugevalt seotud Häädemeestega ja nüüd viimased kümme aastat tänu oma isale ja emale Saarde vallagagi. Tänagi ööbisin oma isa-ema pool maal. Aga jah, kogu lapsepõlve käisime vanematega Häädemeestel vanaemal külas.
Ja kuidas selle Häädemeeste poega on? Teie tsitaat Vikerraadio saatest, et käite seal päris sageli, hakkas elama justkui oma elu.
Mul on väga hea meel selle üle, et sain Häädemeestele ja selle poele reklaami teha. Minu juured on seal ja see on mulle väga armas koht.
Tulles selle raadiosaate teema juurde – alkoholiaktsiis ja selle tõusu mõju maapoodidele –, kas valitsus on juba tajunud seda mõju?
Eks igal asjal ole alati kaks külge. Selle teema puhul on üks külgi tõesti majanduslik. Teine on meie tervis, tervena elatud elu, tugevas perekonnas elatud elu. Näeme sageli, kuidas alkohol põhjustab traagilise lõpuga juhtumeid.
Mis on eesmärk? Loomulikult, et alkoholi tarbitaks vähem, et alkoholi kättesaadavus väheneks.
Täna ei tulnud te Pärnusse Tallinnast, kuid Tallinna–Pärnu maantee ja sellega seotud probleemid on teile ilmselt tuttavad.
Ma tulin täna Pärnu linna Saarde vallast Marina külast. Aga see Tallinna–Pärnu tee on, jah, tuttav ja iseenesest väga tore tee. Aga kui sa ikka sõiduautoga tahad hoida ühtlaselt kiirust 90 kilomeetrit tunnis, jäävad suured kaubaautod ette. Ja neid ei ole ju üks, vaid ikka kaks–kolm–neli rivis ja kas nende vahel on alati küllaldaselt ruumi ... Ohtlikke situatsioone on seal palju.
Via Baltica küsimus peab lahenduse leidma. See oli koalitsiooniläbirääkimistelgi laual. Pole mõtet oodata, et tuleb võimas, kaks pluss kaks maantee. Aga Skandinaavia mudel, kus on kolmas, muutsuunaga rada, oleks päris mõistlik lahendus.
Pärnu tunneb muret lennujaamagi pärast, maakonda soovitakse kiiret internetti tagavat valguskaabliühendust.
Ausalt öeldes, nii palju kui mina olen riigieelarvet näinud, pole kuskil lõplikku summat Pärnu lennujaamale.
Internetimuresid tean isegi. Häädemeeste aleviku keskel on päris hea 3G- või 4G-ühendus, aga metsade vahel Marina külas, kus ma tõesti väga palju aega veedan, on internetti saamine väga suur probleem. Seal ei tööta telefongi. Tuleb minna teatud ukse juurde ja pea natuke viltu hoida, siis on seal levi.
Me oleme kokku leppinud, et 2018 ja 2019 tuleb kümme pluss kümme miljonit lairiba viimasele miilile ja see peaks internetiühendust parandama.
Lennujaama kohta veel nii palju, et need arutelud pole kindlasti lõppenud. Need seisavad õige pea ees seoses lisainvesteeringute programmiga.
Haldusreformi kohta ei saa samuti küsimata jätta. Pärnumaal oleme näinud kisklemist ja hoolimatust rahva heaolu ja hääle suhtes. Kas polnuks parem valitsuses piirid paika joonistada?
Ei, ma arvan, et see ei oleks olnud lihtsam. Haldusreformi seadus oli juba vastu võetud, kui see valitsus startis, palju tööd oli tehtud. Kui ma seda opositsioonis kritiseerisin, oli minu sõnum, et omavalitsustele tuleb tagasi anda väärikus, mis neil oli 2009. aasta alguses ehk tulubaas ja üksikisiku tulumaksu suurus. Oleme otsustanud, et 30 miljoniga taastame omavalitsuste tulubaasi.
Teine on see, mis puudutab kõiki omavalitsusjuhte ja eeskätt elanikke: mis on omavalitsuste kohustused ja ülesanded. Mina olen täielikult seda usku, et omavalitsus on parem asjade korraldaja, ta on lähemal. Aga see eeldab raha andmist.
Kui me arutasime eile (neljapäeval, 12.01, toim) valitsuses maavalitsuste kaotamist, ei tähenda see, et paneme uksed kinni ja kõik. Üle poole maavalitsuste ülesannetest läheb tulevikus omavalitsustele üle. Tugev kohalik omavalitsus on kogukonna elu ja keskkonna muutmise alus.
