Tehnilise järelevalve ameti (TJA) statistika kohaselt toimus eelmisel aastal Eestis aastal 54 elektriga seotud õnnetust, Pärnumaal registreeriti üks sedalaadi juhtum.
Elekter põhjustas Pärnumaal mullu ühe õnnetuse
25. jaanuar 2017, 11:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elektriõnnetustes hukkus neli inimest, raskelt sai kannatada kaheksa ja kergemalt 42 inimest.
Pärnumaal oli mullu üks elektrist põhjustatud kergema tagajärjega õnnetus, mis juhtus kodus. Ühtegi elektrist põhjustatud tööõnnetust Pärnumaal ei toimunud.
2015. aastal juhtus Pärnumaal viis elektrist tingitud õnnetust – kõik kodudes ja kergemate tagajärgedega.
Võrreldes üle-eelmise aastaga pole elektriõnnetuste üldarv Eestis palju tõusnud, kuid märgatav on tööõnnetuste hulga suurenemine (seitsmelt 12ni) ja traagiliste tagajärgedega tööõnnetuste arvu kasv (ühelt kolmeni). Elektrist põhjustatud õnnetuste peapõhjused on ohutusnõuete eiramine, hooletus ja katkiste elektriseadmete kasutamine.
Enamik õnnetusi – 78 protsenti – toimus kodudes või nende lähiümbruses, 22 protsenti juhtudest moodustasid tööõnnetused. Kodustes oludes tingisid õnnetuse elektriohutusnõuete eiramine ja hooletus, osa õnnetusi juhtus remonditöödel, katkiste elektrijuhtmete või -seadmete kasutamisel või seadmete käsitsemisel valel otstarbel.
Tööõnnetused toimusid elektritööde käigus jaotlates ja õhuliinidel. Põhjuseks elektriohutusnõuete eiramine, aga ka rikkis elektriseadmed, hooletus ja isikukaitsevahendite puudumine.
Piirkonniti toimus õnnetusi kõige rohkem Põhja-Eestis (Tallinnas, Harjumaal) ja Ida-Virumaal (72 protsenti juhtudest).
Elektriõnnetuste tagajärjel kannatanud võib jaotada kolm vanuserühma: väikelapsed (22 protsenti õnnetustest), 20–29- (22 protsenti) ja 40–49aastased (18 protsenti). Tüüpjuhtumi korral pistis väikelaps mingi eseme pistikupessa. Õnnetusi juhtus samuti katkiste (pikendus)juhtmete tõttu nii toas kui õues ja rikkis või oludesse sobimatute seadmete kasutamise tõttu.
Kuna möödunud aastal toimus palju just elektriga seotud tööõnnetusi, tuletab TJA meelde, et kõigil tööprotsessis osalejatel (vastutav isik, tööjuht, tööline) tuleb kinni pidada kehtestatud ohutusnõuetest ja -reeglitest. Eelkõige peab enne tööleasumist veenduma, et töökoht oleks ette valmistatud, pingetu ja maandatud. Töötajal tuleb kasutada isikukaitsevahendeid.
Elektriõnnetuste vältimiseks tuleb alati järgida ohutusnõudeid
• Elektriseadmeid tohib kasutada üksnes kasutusjuhendis ette nähtud viisil ja oludes.
• Nähtava rikkega elektriseadmeid ei tohi kasutada ega jätta laste käeulatusse.
• Maja või korteri elektrisüsteemi on soovitav paigaldada rikkevoolukaitselüliti, mis kaitseb elektrilöögi ja tulekahju eest.
• Kui elektriseadme ohutuse suhtes tekib kahtlus, tuleb pöörduda elektrispetsialisti poole, selmet hakata seadet ise parandama.
• Elektritöid võivad teha vastava ettevalmistusega töötajad.
• Lastega tuleb rääkida elektriga seotud ohtudest. Samuti tuleb õpetada lapsi elektriseadmeid õigesti kasutama ja rikkega seadmeid ära tundma.