Kungla keskuse lugu

Kalev Vilgats
, Pärnu Postimehe arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võõras ei aimagi, et Kungla keskuse vana fassaad varjab täiesti uut sisu.
Võõras ei aimagi, et Kungla keskuse vana fassaad varjab täiesti uut sisu. Foto: Urmas Luik

Rüütli 31 mäletavad hilises nooruses inimesed Kungla kohvikuna, mille kohal paiknes kultuurimaja.

Kaks aastakümmet tagasi talvel sattus Rüütli 31 ajakirjanduse huviorbiiti sellepärast, et Pärnu linnavalitsuse arhitektuuri- ja ehitusjärelevalveamet valmistus tegema selle omanikule viimast hoiatust maja kordategemiseks. Vastasel korral pidi linn algatama sundvõõrandamise.

Rüütli 31 ajaloost on pikalt kirjutanud Pärnu Postimehes bibliofiil Olaf Esna eeskätt seetõttu, et 1881. aastast asus seal Otto Huferi kohvik. Kungla kohvikust on siinkirjutaja noorematest aastatest meeles paksud suitsupilved, keelt peksvad Eesti-aegse staažiga kohvitanted, kohvi ja konjakit timmiv linna lugupeetud kultuurieliit. Nõukogude aja lõpul ja eriti keeluseaduse aegu näitas kohvik kerge allakäigu märke.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles