Graatsiline jooga on segu tantsust ja joogast

Anete Kruusmägi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Mailiis Ollino

Paljajalu joogaklubis algab graatsilise jooga tund. “Matte me ei kasuta,” alustab 31aastane juhendaja Triin Feofanov energiliselt. Seisan keset saalipõrandat ja loen endamisi sõrmedel kuid. Viimasest rühmatreeningust on möödas peaaegu aasta. Kas jõuan teistega sammu pidada ja olla seejuures veel graatsiline?

Treening mind võhmale ei võtagi. Pikalt ei pea ühtki asendit hoidma. Tempo on kiire ja poosid vahelduvad kergemate balletist ja bodybalance’i trennist tuttavate sammudega.

Trenni taustal mürtsus hoogne popmuusika.“Ma ei lange rutiini ja vahetan muusikat tihti,” selgitab Triin. Iga graatsilise jooga tund erineb eelmisest: nii ei pea trenni tulija pelgama seda, et üllatustest puudu jääks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles