/nginx/o/2016/08/16/5725065t1h9d6b.jpg)
Soomaa ilmatark Indrek Hein usub, et kevad ei ole enam kaugel.
Ilmatargad ennustavad sajusevõitu kevadet
/nginx/o/2017/12/17/7417259t1h37ce.jpg)
7. märts 2017, 08:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Ma lootsin, et vanajumal teeb veel ühe külmalaine, aga tundub, et soojem kevad hakkab ikkagi peale trügima,” räägib Hein, kes usub, et vähese lumekoguse tõttu tänavu suuremaid üleujutusi oodata ei ole, kuid kaldub arvama, et aprill tuleb küllaltki vihmane. “Veetase on veekogudes juba üle meetri jagu tõusnud, kuid lund ja jääd peaaegu enam pole.”
Tartu ülikooli füüsikainstituudi vanemteadur Marko Kaasik teatab märtsi alguses uuendatud hooajaprognoosis, et kevad tuleb Eestis küll soe, kuid üpris vihmane.
“Märtsis on Atlandi madalrõhkkonnad varakevade kohta tavatult aktiivsed ning oodata on sajust ja küllaltki sooja kevade algust,” prognoosib Kaasik.
Füüsik-meteoroloogi sõnutsi on aprillis Põhja-Euroopas õhurõhk tavalisest kõrgem, ilmad sooja- ja kuivapoolsed. “Aprill tuleb päikesepaistelisem, mais on oodata lõuna poolt enam tsükloneid ja keskmise soojusega sajusemat ilma.”
Ilmatark Ilmar Tiismaa usub, et juba poolest märtsist on Eestis ilmad päikesepaistelisemad. “20. märtsil algab astronoomiline kevad. Siis läheb kohati natuke soojemaks, päeval võib tulla isegi 12–13 kraadi,” ennustab Tiismaa. Külmemad talveilmad on ilmatarga jutu järgi nüüdseks seljatatud ja suuremat külmalainet enam oodata ei ole. “Märtsis võib veel sadada natuke lörtsi, aga aprill tuleb juba kindlasti kevadisem, temperatuur tõuseb siis 15 kraadi kanti.”
Tiismaa tunneb muret põllumeeste pärast, kuna maa on külmetanud. “Külm tuli lumevaesel ajal ja põldudel on suured loigud. Loodan, et peale külmakahjustuste ei tule põllumeestel tegelda veekahjustustega, muidu tuleb põllud uuesti külvata,” selgitab Tiismaa.