Sääst päästjate arvel läheks saareelanikele kalliks maksma

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kihnu külatänav on päeval inimtühi, kes on koolis, kes tööl või teenib leiba kodunt kaugel mandril.
Kihnu külatänav on päeval inimtühi, kes on koolis, kes tööl või teenib leiba kodunt kaugel mandril. Foto: Silvia Paluoja

Kuus poole kohaga ja alla 300eurose kuupalgaga päästjat ja komandopealik – selline on Kihnu kutselise päästekomando koosseis, kuid päästeameti reformi ajal on üle väina jõudnud kuuldused, et väikesaarel võiks olla vabatahtlik komando, sest kutseid on vähe.

Ometi, nagu kinnitavad kihnlased, tagab see meeskond 17ruutkilomeetrisel ja Pärnust 40kilomeetrise meretee kaugusel saarel võimekuse reageerida tuleõnnetusele, avariile või elektriliinile murdunud puule.

“Üldiselt vaatab riik, et väljakutseid on vähe ja kallis on pidada siin kutselist üksust. Tabelit vaadates olen sellega isegi nõus, et suhe väljakutsete arvu ja kulu kohta ongi muljet avaldav,” tunnistab Kihnu vallavanem, vabatahtlik merepäästja Ingvar Saare. “Aga ma väidan kindlalt, et kui maapääste läheb vabatahtlikuks, on väljasõiduks ainsana valmis komandopealik, kes jääb riigi poolt koordineerijaks, ja kogu toimiv süsteem ongi uppis.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles