Õppekäik koprarajal

, klassijuhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koprarajal
Koprarajal Foto: Erakogu

Üleeile, 30. mail tutvusid 8.a klassi õpilased Soomaaga.

Meie giid Merike Palginõmm oli suurepärane. Ta oli nagu liikuv entsüklopeedia.

Bussiga sihtkohta sõites saime teada Eesti viiendast aastaajast Soomaal. Kujutasime ette, kuidas nähtud majad ja maantee oleksid vee all ja pered pääseksid koju paadiga. Looduskeskuses lubati katsuda kopratopist ja paljud meie hulgast teadsid rääkida, kuidas maitseb kopraliha.

Matkarajal kimbutasid meid küll sääsed, kuid koos värskes õhus liikudes juhendaja põnevat juttu kuulates ei pannud neid varsti enam tähelegi. Õhtul kodus kintsu kratsides tulid need verejanulised retkekaaslased muidugi meelde.

Kõigile meeldis väga, et Palginõmm oli kaasa võtnud kõik Soomaal elavad loomad pehmete mänguasjadena. Vaadates näritud haavapuud, sai keegi kambast endale põdra. Vette langetatud puid vaadates tuli kotist kopranukk ja rändas ühe õpilase sülle hoiule. Kõik kaheksandikud olid elevil ja nautisid lelude kaudu looduse tundmaõppimist väga. Matka lõpus panime kõik mänguasjad toiduahelasse ja sealt rändasid nad giidi seljakotti ootama järgmisi loodushuvilisi.

Huvitav oli kuulda kiskjate raadiosaatjatega varustamisest, et saada teada nende liikumistrajektoor. Kuulsime, et mõni hunt väga suuri tiire Eestis, põikab Lättigi, naastes siis kodumetsa.

Oleme tänulikud õuesõppepäeva eest!

Pärnu Vanalinna põhikooli õpilaste keskkonnateadliku käitumisharjumuse kujundamise projekt "Keskkond ja mina" viis õppereisile kogu koolipere. Õpilastel avanes võimalus käia koos keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialisti Palginõmmega sisalikuretkel ja koprarajal ning tutvuda talulaste tegemistega C. R. Jakobsoni talumuuseumis. Projekti rahastas keskkonnainvesteeringute keskus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles