Häirituna pärnakate leigest huvist heisata riigi tähtpäevadel kodumaa lipp, otsustas Eesti lipu selts koos Kaitseliiduga ulatada abikäe neile, kes lipu väljapanemiseks liialt põdurad.
Lipu selts saadab välja lipuheiskesalgad
12. aprill 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Lipu seltsi Pärnu rakukesega oleme koos käinud ja vaadanud, kuidas meil lipu propageerimise ja kasutamisega on, ja see pilt ei ole eriti rõõmus: riigi tähtsamatel sündmustel ei ole linn väga lippudes olnud,” märkis Eesti lipu seltsi Pärnu piirkonna eestkõneleja Priit Sutt.
Olukorda analüüsinud, jõudis selts järeldusele, et ju saab trikolooride vähesust selgitada sellegagi, et paljud ei jaksa lippu välja panna. “Pärnu linnas on ju väga suur osa elanikest pensionärid,” märkis Sutt.
Laisku ei aidata
Nii mindi Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealiku Mehis Borni jutule: ehk saaksid Kaitseliidu patriootlikke noori ühendavad kodutütarde ja noorkotkaste organisatsioon inimesi lipu heiskamisel ja mahavõtmisel abistada.
“Kaitsetahte kasvatamise ja muude eesmärkidega läheb lipu propageerimine väga hästi kokku,” oli Kaitseliit Sutti kinnitusel mõttega kohe haakunud. Oma valmisolekut appi tõtata kinnitanud noorsooliikumiste esindajadki.
Infot abivajajate kohta loodab selts saada kohalike sotsiaalosakondade kaudu. Samuti võib inimene vastava soovi esitada otse Sutile telefonil 552 8883 või saata e-kirja aadressil priitsutt@hot.ee.
Lipu selts annab abivajajad omakorda üles Kaitseliidule, kus taotlused läbi vaadatakse ja siis piirkonnad noorkotkaste ja kodutütarde vahel ära jagatakse.
“Aga see ei ole see, et “mul ei ole hommikul aega, ma lähen tööle, las noored tulevad ja panevad mul lipu üles”. Jutt on ikka inimestest, kes ise näiteks oma vanuse või puude tõttu ei suuda lippu üles panna,” ei soovi Sutt, et ilusat algatust kurjasti kasutama hakataks.
Esialgu plaanitakse “teenust” osutada riiklikel lipupäevadel. See aga ei tähenda, et inimesed ei võiks, juhul kui neil tekib piirkonna kodutütarde ja noorkotkastega hea klapp, neid muudel päevadel lipuheiskamisel appi paluda.
Voldikuga südametunnistuse pihta
Järgmise sammuna on Suti sõnutsi kaalutud teistegi lipu heiskamata jätnute südametunnistusele koputamist. Näiteks voldikuga, kus kirjas päevad, mil üks õige eestlane lipu välja paneb.
“Üks idee on ka see, et lippu teadvustada kui rahvus-, mitte riigilippu: kes on riigi peale pahane, ei pea ju lipu peale pahane olema,” sõnas Sutt, kes loodab, et juhul kui Pärnus ettevõetu korralikult toimima hakkab, võtavad ülejäänud linnad ja maakonnad siit eeskuju.
Lipupäevad
Lipupäevadel on kõikidel riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel ning avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel kohustus heisata Eesti lipp. Ühtsustunde väljendamiseks võivad seda teha kõik teisedki.
3. jaanuar - Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev
2. veebruar - Tartu rahulepingu aastapäev
24. veebruar - iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev
14. märts - emakeelepäev
mai teine pühapäev - emadepäev
9. mai - Euroopa päev
4. juuni - Eesti lipu päev
14. juuni - leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna)
23. juuni - võidupüha
24. juuni - jaanipäev
20. august - taasiseseisvumispäev
1. september - teadmistepäev
novembri teine pühapäev – isadepäev
Lipupäevad on ka riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste või rahvahääletuse päev. Peale selle võib riigilipu heisata isiklikel ja kogukondlikel tähtpäevadel.
Andmed: riigikantselei