Pastoriproua meenutused Pärnust 5.

Olaf Esna
, bibliofiil
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnust lahkuvad baltisakslased lähevad trappi mööda Saksa reisilaeva Orotawa pardale.
Pärnust lahkuvad baltisakslased lähevad trappi mööda Saksa reisilaeva Orotawa pardale. Foto: Olaf Esna erakogu

Stella Thomson jätkab oma mälestustega Pärnu aastatest: “Palju ei lubatud kaasa võtta. Igale perele oli pagasi tarbeks ette nähtud vaid teatud arv kuupmeetreid laevaruumi. Kapten Lorenz tuli ja tõi laevaplaani, tehes mulle ülesandeks jagada vanurid ja emad väikeste lastega kajutitesse. Ülejäänud rahvas sai koha trümmis lamamistoolidel. Kapten nimetas mu laevaõeks ja mu onupoja Thomase Pärnu grupi juhiks.

Waldi pidi veel maha jääma, et kogu saksa kirikuvara üleandmiseks ette valmistada ja korrastada. Meie saalist sai põgenikelaager. Paljud inimesed, kes olid tulnud oma kimpsude-kompsudega maalt linna, pidid kuni laeva väljumiseni meie juurde laagrisse jääma.

Ja siis – suur valge Saksamaalt tulnud laev Orotawa seisab veel kai ääres. On 19. oktoober 1939, kell on 11 hommikul. Oleme kõik pardal – kõik, st Pärnu sakslastest elanikud. Kapell mängib Saksa hümni. Aeglaselt eemaldub suur laev kaist. Maa seisavad mahajääjad, kel on veel tegemist ümberasumise formaalsustega ja kes saavad järele tulla alles mõne nädala pärast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles