Kiirabi patsient sõltub paadist (1)

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kihnu vabatahtlikud merepäästjad on toimetanud mitu kiirabi vajanut üle vee AS Saarte Liinide vastse tööpaadiga, mis on küll hea abiline, kuid piiratud võimalustega näiteks kanderaami kasutamisel.
Kihnu vabatahtlikud merepäästjad on toimetanud mitu kiirabi vajanut üle vee AS Saarte Liinide vastse tööpaadiga, mis on küll hea abiline, kuid piiratud võimalustega näiteks kanderaami kasutamisel. Foto: Mailiis Ollino

Saarel tiksub elu rahulikus rütmis, kuni Kihnu vabatahtliku merepääste seltsi liikmed jätavad töödtegemised ja tõttavad appi hädalisele, kes vajab kiiret transporti üle 12kilomeetrise meretee Munalaiu sadamasse, kuhu sõidab vastu Pärnu kiirabiauto.

MTÜ Kihnu Merepääste Seltsil ei ole aga paati, millega kiirabisõite teha. Kihnu sadamat haldaval AS Saarte Liinidel on tööpaat, Kihnu kaluritel kalapüügipaadid. Politsei- ja piirivalveameti lennusalgal on kopter, mis stardib Tallinnast ja jõuab hea ilmaga kolmveerand tunniga Kihnu lennuväljale, kuhu kohalik kiirabiauto abivajaja toob. Pärnu kordonil on alused, mis ei võimalda patsiendi vedu paarimeetrise kanderaamiga, kuid tihti ei saagi kannatanut transportida teisiti kui vaid lamavas asendis.

Seepärast vajabki kohalik merepääste selts 10–12 meetri pikkust kinnise kajutiga kiirkaatrit, millega annab lamavat patsientigi sõidutada. Selline kaater maksab 200 000 euro ligi. Siin on vaja riigil rahakotirauad lahti teha või otsustada, et kiirabi-transporti osutab Kihnu saarele mõni riigiasutus, näiteks politsei- ja piirivalveamet, keskkonnainspektsioon või AS Eesti Loots, ja selleks otstarbeks kohandatakse konkreetne alus.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles