Järsumäe talu õues riisub Kihnu Virve lapselaps Reena Laos sügiskuldseid lehti, laseb korraks rehavarre lahti, ulatab hüvakäe maavanemale ja ütleb, et “mutt” ootab juba. Sellel sõnal on värving, mis omade vahel memme mainet grammigi ei kahanda, vaid vastupidi, ausse tõstab.
Tellijale
Kihnu Virve: Ega ma veest madalam ole!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Oled Kihnu teinud kuulsaks üle maa ja oleme sinu üle uhked ja tänulikud. Mul on südamest hea meel olla täna siin sinu juures ja soovida tugevat tervist ja jaksu ja ole niisama tubli edasi, nagu sa siiani oled olnud,” vuristab maavanem Kalev Kaljuste nagu koolipoiss Virve-Elfriide Kösteri ees seistes ja ulatab talle linnast lillepoest ostetud värvika kimbu ja tänukirja “Pärnumaa kullakera kandjale ja hoidjale”.