Eilne pidulik lindilõikamine Ehitajate tee ja Tammiste ristmikul avas Via Baltica Pärnu linna läbiva maantee ja läänepoolse ühendustee ning lõpetas Pärnu ümbersõidutee ehitustööd. Tõsi, aasta algul plaanitust hiljem.
Pärnu kaua tehtud ümbersõidu muinasjutt valmis
„Nagu Marika (majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske, U. H.) enne vihjas, võiks Ehitajate tee ehitamise kohta kirjutada paksu raamatu ja see võiks kuuluda muinasjuttude valdkonda,” tõdes Pärnu linnapea Toomas Kivimägi ümbersõidu avamisel. „Sellepärast, et kõik muinasjutud lõpevad hästi, nagu meile on hästi lõppenud Ehitajate tee ehitus.”
Linnapea sõnade järgi on tal isegi hea meel, et muinasjuturaamat nii tüse sai ja selle valmimine viibis: Pärnu sellest ainult võitis.
„Saan väita, et mul on tegelikult väga hea meel, et see tee ei saanud valmis varem, et mõni ehitaja tegi kas teadlikult või teadmatusest alapakkumise, tänu millele jäid ehitushanked perioodi, kui hinnad olid väga madalad,” märkis Kivimägi. „Tänu sellele saime Liivi tee, mida algul ei olnud plaanis, kuna esmased rehkendused näitasid, et seda pole selle raha arvelt võimalik teha.”
Kivimägi väitis end heameelt tundvat sellestki, et nii tema kui ülejäänud Pärnu ümbersõidu avamisele tulnud olid tunnistajaks erakordsele hetkele, millele lähiminevikust ja võimalik, et tulevikustki analoogi ei leia.
„Arvan, et oleme sajandi sündmuse juures,” leidis linnapea. „Ma ei tea, et 50 aasta jooksul oleks tehtud või 50 aastat edasi võidakse teha avalikus sektoris Pärnusse nii suurt investeeringut. 39,7 miljonit eurot – see on üüratult suur number. Sõites nüüd seda teed mööda, on tunne, et Pärnu on saanud suuremaks, kui ta on.”
Hiljem, juba argises õhkkonnas, tõdes linnapea, et Rail Balticu tulek lööb selle numbri mõistagi pea peale.
Kolm aastat väldanud Pärnu ümbersõidu ehitus läks kokku maksma 39 717 330 eurot. Seda on 22 protsendi võrra vähem, kui oli algul kavandatud 51,1 miljonit eurot.
Lemminkäinen Eesti ASist, AS TREFist ja AS Teede REV-2st koosneva konsortsiumi tööde tulemusena valmis 9,63 kilomeetrit põhimaanteid (Via Baltica), 7,38 kilomeetrit kogujateid ja linnatänavaid, 16,69 kilomeetrit jalg- ja jalgrattateid, üheksa jalg- ja jalgrattateetunnelit, 2,6 kilomeetrit müratõkkeseinu ja 70 meetri pikkune Sauga jõe sild, millel on kaherajaline, 1+1 sõidutee koos nelja meetri laiuse sõiduteest piiretega eraldatud jalg- ja jalgrattateega.