ELi laienemise tõus ja langus

Euroopa Komisjoni laienemis- ja naabruspoliitika volinik Stefan Füle peab üritama selgitada ELi liikmesriikidele, millistel tingimustel võiks liidu laienemine jätkuda. Foto: Reuters

Päevad, kui Euroopa Liidu kandidaatriike julgustati liitu astuma, on ammu möödas.

Ametlikult ei ole Euroopa Komisjon laienemispoliitika peatamist kuulutanud, kuid ELi informatsiooni jagavad EurActive ja Euobserver kirjutavad muud. Nimelt olevat euroliidu laienemine kukkunud nii Euroopa Komisjoni kui liikmesriikide prioriteetide nimekirjas. Kandidaatriigid ei tunneta ergutamist EList.

Tagasilöök Stefan Fülele

Kandidaatriikide raskused, samuti ELi hõivatus euroala probleemidega sunnivad Euroopa Komisjoni laienemisvolinikku Stefan Fület rääkima poliitilisest lähenemisest laienemisele. Möödas on ajad, kui kandidaatriikidele kinnitati nende tingimusteta liikmeks saamist vastutasuks heausksetele reformidele, mille korraldamist teeseldi. Samamoodi teeskles Euroopa Komisjon, et usub kandidaatriikide reformivalmidusse.

Kainestav kogemus Küprose, Rumeenia ja Bulgaariaga on jäigastanud ELi liikmete suhtumist riikidesse, mis tahavad liituda. See väljendub ennekõike karmides nõudmistes teha sisulisi õigusreforme ja pidada usaldusväärset võitlust korruptsiooniga.

Peale Horvaatia, Islandi ja Montenegro, mis on suhteliselt probleemivabad, on ELi tähelepanu keskmes tõsiselt võetavad juhtumid. Albaania on aastaid olnud peaaegu täielikult poliitiliselt halvatud. Mõningast edasiminekut on märgatud viimastel kuudel.

Bosnia ja Hertsegoviina juhid ei ole suutnud astuda isegi esimesi samme Euroopa Komisjoniga kokku lepitud tegevuse suhtes ja Daytoni rahuleppega loodud võimustruktuurid pakuvad vähe lootust.

Kosovo on endiselt mõne aasta kaugusel liitumiseelse stabilisatsiooni- ja assotsiatsioonilepingu sõlmimisest, mis oleks esimene samm kandidaadistaatuse saavutamise teel. Kosovol on suuri probleeme valitsemise ja õigussüsteemi vallas, rääkimata korruptsioonist.

Makedoonia, mida mitu aastat takistas Kreeka, astus reformide teelt maha ja püüab alles nüüd kaotatut tasa teha.

Türgil pole huvi

Türgi, mille liitumiskõnelused on kaks aastat peatatud olnud, on kaotanud huvi ELi vastu. Pilgud on pööratud Süüriale ja laiemalt Lähis-Idale.

Serbia peab endale selgeks tegema, kus on tema huvid ja kui palju leidub seal ruumi Kosovo loovutamisele. Kõik käsitletud riigid, välja arvatud Türgi, on suures majanduslanguses.

Oktoobri algul Füle esitatud raport ELi liikmeks pürgijate edusammudest sisaldab tähtsat sõnumit: poliitilised probleemid vajavad poliitilist lahendust, mis riigiti erineb. Raportist võib järeldada, et ELi laienemisprotsess on jõudnud loomuliku piirini. Selle jätkamiseks on tarvis tugevat poliitilist tõuget. Füle saab sellest aru ja üritab veenda ELi liikmesriike tegema laienemise nimel senisest suuremaid jõupingutusi.