Obama jätkab Valges Majas

USA esileedi Michelle, tütred Sasha ja Malia ning ametisse tagasi valitud Barack Obama võiduööl rõõmustamas. Foto: Reuters

Vabariiklaste kandidaat Mitt Romney tunnistas eile hommikul kaotust USA presidendivalimistel, mis rahva antud häälte poolest olid väga tasavägised.

Romney tegi oma kampaania peakorterist Bostonist kõne Barack Obamale ja õnnitles teda võidu puhul. Romney sõnavõtt oli nii lühike ja lakooniline, et ei olnudki aru saada, kas ta kaotuskõne oli üldse valmis kirjutatud. Ajakirjanike varasemale küsimusele vastas ta, et on võidus kindel ja selleks puhuks on 1118sõnaline kõne, edastas uudisteagentuur BNS.

Eilehommikuse seisuga oli Obama võitnud 303 valijameeste häält Romney 203 vastu. Presidendiks saamiseks läheb vaja 270 häält.

Parim on veel ees

Nagu 2000. aastal jäi teistest osariikidest häältelugemisel maha Florida ja eile keskpäevaks Eesti aja järgi polnud selgunud Alaska hääletustulemused.

President Barack Obama kinnitas Chicagos rõkkavale rahvahulgale, et tippaeg on veel ees. ”Te olete teinud minust parema presidendi. Teie lugude ja võitlustega naasen ma Valgesse Majja, et asuda veel suurema otsustavuse ja innuga eelseisva tuleviku ja töö kallale, mis tegemist tahab. Me teame oma südames, et Ameerika Ühendriikide parimad ajad on ees.“

Obama kinnitas, et kõigist raskustest hoolimata ei ole tema tulevikulootused olnud kunagi nii suured, ja vihjas kõne lõpu poole oma teise ametiaja plaanidele, mida loodab teoks teha.

Säilitasid kohad

USA vabariiklane Paul Ryan (42) ei saanud Mitt Romney asepresidendiks, kuid võitis Wisconsini kongressivalimised ja säilitas oma koha esindajatekojas.

Esindajatekoja eelarvekomitee esimehena oli Ryan üks Obama tervishoiureformi sõnakamaid vastaseid. Ryani kaotus vallandas spekulatsioonid, et 2016. aasta valimistel taotleb ta vabariiklaste presidendikandidaadi kohta.

Ajakirjandus on vihjanud võimalusele, et Ryan alustab karjääri lektorina või hakkab kirjutama raamatuid.

Oma koha asepresidendina säilitas Joseph Biden (69), kes selles ametis on 47.

11. oktoobril kohtus ta televäitluses Ryaniga, valimiskampaanias kaitses Biden Obama esimese ametiaja saavutusi.

Biden juhtis USA Iraagi poliitika teostamist, tal oli suur roll uue Start-lepingu sõlmimisel Venemaaga ja kokkuleppe saavutamisel vabariiklastega USA võlalae tõstmiseks, et vältida valitsuse töö seiskumist.

Bidenil on seljataga 36 aasta pikkune karjäär senatis, kus ta esindas väikest kirdeosariiki Delaware’i.

Obama suutis paremini

Eesti välispoliitika instituudi direktor ja Tartu ülikooli professor Andres Kasekamp ütles BNSile, et Obama meeskond suutis konkurendist paremini valijaid mobiliseerida, eriti ”kõhklevates osariikides“.

Obama tagasivalimise üks põhjusi oli ”valitseva presidendi eelis“.

Viimati jäi ametis olev president järgmiseks perioodiks tagasi valimata 1980. aastal, kui Ronald Reagan lõi Jimmy Carterit, ent toona sai presidendile saatuslikuks USA pantvangikriis Teheranis ja saatkonnatöötajate vabastamiseks ette võetud sõjalise aktsiooni nurjumine.

Obamale andis kampaania lõpus eelise isegi orkaan Sandy, mis võimaldas presidendil näidata ennast õnnetuspaigal tavaliste inimeste muredega tegelejana.

Kasekampi hinnangul ei olnud vabariiklastel seekord head kandidaati välja pakkuda. ”Juba eelvalimistel ilmnes, et Romney ei ole kõige karismaatilisem persoon,“ tõdes ta.