Õhinapõhine Pärnu ehk õpi või ise

Jüri Puidet. Foto: PP

Just see väljend, kasutatud “Pärnu linna haridusvaldkonna arengukavas 2013–2025” õppimise kontekstis, iseloomustab siinkirjutaja arvates arengukava tegemist ja sellest johtuvalt tulemust. Küll õhinaga (kiirustades) valmis tehtud, on tegemist väga asjaarmastajaliku dokumendiga, kui sedagi.

Kõigepealt ajavahemikust 2013–2025. Isegi ennustaja Nastja ei oleks tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas võimeline nii pikaajalist arengukava koostama. Siin on ilmselgelt võetud liiga suur amps, parimal juhul saaksime siinkohal rääkida visioonist.

Ootuste kava

Siit tulebki arengukava ülesehitus. Kui aastani 2017 on arengukava kaetud niivõrd-kuivõrd tegevustega, siis pärast seda jätkuvad ainult ootused. Oodata saab ka arengukavata ja see on võrdlemisi passiivne tegevus.

Terminoloogia kõikuvus on selle kõrval väike puudus, aga kui vaheldumisi kasutatakse dokumendi nimetusena pealkirjas toodud “Pärnu linna haridusvaldkonna arengukava” ja siis jälle “haridussüsteemi arengukava”, on see kurjast. Märkimata ei saa jätta lahti seletamata lühendite hulka: ENTK, LE, ERM, HTM, LTT (mis ilmselt ei ole laste tervislik toitumine), mis samuti häirib.

Mõnes lõigus tundub, et ametnikule on tähemärkide arv ette antud.

Millega muidu põhjendada selliseid teaduslikke avastusi nagu näiteks lause ”Noorsootööd tehakse noorte jaoks ja noortega“. Millised variandid siis veel on? Et tehakse ilma noorteta ja mitte noorte jaoks?

Kui rääkida peamisest, on hea arengukava tunnus selle teostatavus. Selleks on vaja aga eri tegevuse konkreetseid mõõdikuid ja kriteeriume. Kuidas muidu mõõta õppimisõhinat, koolijuhtimise täiustumist, koolide headust ja palju muud, millest arengukavas räägitakse ja mis eesmärgiks seatakse, aga juhised paraku puuduvad.

Toon vaid ühe näite: “Tegevus T 2.5 Õpetaja maine monitoorimine.” Ilma ühegi konkreetse tegevuseta, kuid annab aastaks 2017 ootuse: õpetajaamet kogub Pärnu noorte seas populaarsust. Imetabane, lausa müstiline!

Teine tõsiselt võetava arengukava mõõdupuu on seos eelmise arengukavaga. Eeldatavasti algab uus arengukava eelmise perioodi kokkuvõtetega. Sissejuhatuses leidsin ainult ühe kummastava lause: ”Pärnu linna haridussüsteemi arengukava 2004– 2015 ei võimaldanud enam järgmise nelja aasta tegevuste kavandamist ning kuna haridusvaldkonna arendustegevuste maht oleks linna arengukava liialt mahukaks paisutanud …“ Sic! Saan siin öeldust üheselt aru, et tegemist on kärpekavaga, muidu oleks arendustegevuse maht, järelikult arengki, liiga mahukaks osutunud.

Koolivõrk ja laste arv

Kuigi väidetavalt on koostööd tehtud kõikide sotsiaalsete partneritega, tekitab küsimusi väide koolivõrgu korrastatusest, võrrelduna demograafilise situatsiooniga.

Leheküljel 25 öeldakse küll, et kutse- ja gümnaasiumiharidus on seejuures võrdväärselt arvestatavad valikud. Kuid kui linn planeerib võtta 2017. aastal gümnaasiumidesse 15 klassikomplekti 524 õpilasega ja eelmisel aastal lõpetab põhikooli 429 õpilast, siis matemaatikast väga lugu pidava inimesena küsin: kuidas oleks võimalik Pärnumaa kutsehariduskeskusel täita oma prognoositavat vastuvõttu, mis aastal 2015 on 400 õpilast põhikooli baasil? Just sellisele hulgale õpilastele on riik loonud kutsehariduses õppekohad ja nii palju spetsialiste vajavad regiooni ettevõtted. Ei saa igavesti loota, et maa aitab linna rasketel aegadel, ka lastega.

Kui rääkida valdkonnast, kus tõesti tuleks kohtade arvu suurendada, on need meie lasteaiad. Ootus numbriga O 4.3 ”Alushariduse või lapsehoiuteenuse võimalus on tagatud kõikidele Pärnu linna eelkooliealistele“ on väga pretensioonikas, kui teame, et praegu on kohti vajaka erandita kõigis linna koolieelsetes lasteasutustes.

Või äkki aitab siinkohal tegevus P 4.8 ”Lasteaiakohtade efektiivsem kasutamine, vanemate teadlikkuse tõstmine lasteaiakoha kasutamise efektiivsusest“? Kuidas seda efektiivsust siis tõsta? Paraku juhised puuduvad.

Nii ja naa kõlava pealkirjaga üllitist vaagides tulen ühesele järeldusele: nii vajalik dokument Eesti viie suurema linna hulka kuuluvas omavalitsuses sooviks saada rohkem tähelepanu, tööpanust ja aega. Veel ei ole hilja, et teha üks tõsiselt võetav arengukava.