Katrin Uutsalu: Hariduse tuleviku kavandamine

Katrin Uutsalu. Foto: PP

Tänapäeva muutusterohkel ajal on tuleviku kavandamine kahtlemata keeruline tegevus. Seetõttu kirjutatakse arengukavadesse nii visiooni elluviivad kaugemad tegevussuunad kui lähiaastate tegevuskava.

Nii on see kõigis Pärnu linna hariduse uue arengukava aluseks olnud dokumentides: “Pärnu linna arengukavas aastani 2025”, “Pärnumaa arengustrateegias 2030+”, “Eesti haridusstrateegias 2012 – 2020”. See mõtteviis on aluseks võetud Pärnu linna hariduse uut arengukava luues.

Konkreetsete haridusasutuste arengukavad on lühiajalisemad, kuid nendeski on olemas kaugemale ette vaatavad tegevussuunad.

Arengu kavandamisest

Arengukava visiooni, eesmärkide ja tegevussuundade elluviimisel on oluline määratleda ootused, mille täitumist soovime järgnevate aastate jooksul näha.

Ootus võib sisaldada konkreetsemat mõõdikut, näiteks “Igal aastal on tehtud vähemalt kolm koolitust lapsevanematele”, või anda suuniseid tegevuse suhtes, mille realiseerumise järel on meil teatavad ootused, näiteks “Aastaks 2017 kogub õpetajaamet Pärnu noorte seas populaarsust”. Viimati mainitud ootuse täitumiseks tuleb koolides tutvustada karjäärivalikuid ja linna hariduse arengukavaga on planeeritud selle töö tulemuslikkuse kohta tagasiside saamine.

Kindlasti ei saa valdkondlik arengukava ette anda uuringute küsimustikke. Samuti tuleb detailsed tegevusjuhised arengukava elluviimiseks ja ootuste täitmiseks koostada konkreetse tegevuse elluviijatel endal.

Gümnaasium ja kutsekool

Gümnaasiumi ja kutsekooli rõhutamine põhikoolijärgsete võrdsete valikutena toetab põhikooli ja gümnaasiumi teineteisest lahutamist ning põhikooli järel kõikidele õppijatele võrdsete edasiõppimisvõimaluste loomist.

Pärnu gümnaasiumid pakuvad praegu laia valikut õppesuundi akadeemilistest reaal- ja keelesuundadest praktilisemate meedia-, ettevõtlus- ja sisekaitsesuunani. Neid valikuid täiendab Pärnumaa kutsehariduskeskus (PKHK) oma kutseõppe erialadega. Pärnu linna põhikoolilõpetajatest on 74–80 protsenti leidnud endale viimastel aastatel sobiva suuna gümnaasiumiõppes.

Pärnu hariduse uues arengukavas on arvestatud Eesti üldise suundumusega suurendada järgnevatel aastatel kutseõppijate protsenti. Sellele vaatamata täidavad Pärnu linnas põhikooli lõpetanud õpilased PKHKs riigi kavandatud 400 õppekohast veidi üle veerandi.

On selge, et Pärnus kui maakonnakeskuses asuv kutseõppeasutus pakub oma uuenenud õppekeskkonna ja õpilaskodu kaudu õppimisvõimalusi noortele kogu maakonnast ja kaugemaltki.

Kutseõpet sundvalikuna ei ole arengukava koostajad õigeks pidanud ja see on vastuolus tänapäeva arusaamaga karjäärivaliku tegemisest.

Jüri Puideti artiklis toodud matemaatikat selgitab tõsiasi, et juba mitu aastat on Pärnu linna 10. klassidesse õppima asujaid rohkem kui eelmisel õppeaastal põhikooli lõpetanuid.

Selline “ebakõla” tuleb Pärnu täiskasvanute gümnaasiumisse õppima asujatest. Kui möödunud kevadel sai linnas põhikoolitunnistuse 528 õppurit, siis 2012/2013. õppeaastal alustas 10. klassis õppetööd kokku 634 inimest, neist 126 lisandus täiskasvanute gümnaasiumi õpilaskonda.

Koostöö

Pärnu linna hariduse arengukava koostas töörühm, millesse kuulusid Pärnu haridusasutuste esindajad, noorsootöö spetsialistid, lapsevanemate, õpetajate, noorte ja tööandjate esindajad. Alatöörühmade kaudu oli loodud võimalus pea igaühel kaasa mõelda-rääkida.

Olen tänulik väga paljudele hariduses ja noorsootöö valdkonnas või selle partneritena töötavatele inimestele suure panuse eest Pärnu hariduse arengukava koostamisel. Kava sündis heas koostöös ja selleks aega leidnud inimeste töö on austust vääriv.

Pärnu hariduse arengukava avalik arutelu toimub 19. novembril, mil kõikidel on võimalus oma mõtteid avaldada.