Luure Keskagentuuri direktor, endine neljatärnikindral David Petraeus pidi ametist lahkuma, kui selgus, et tal oli romaan oma biograafi, reservkolonelleitnant Paula Broadwelliga.
Armulugu ei kahanda Petraeuse väärtust sõjaväelasena
21. november 2012, 09:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti The Times kaitses nii juhtkirjas kui peaartiklis Petraeust kui sõjaväelast ja ärgitab vaatama avaliku elu tegelaste truudusetusele teise pilguga.
Mees, kes päästis Iraagi
2006. aasta lõpuks oli Iraak, vaatamata maailma võimsaima armee üksustele tema linnades, kontrollimatu usuvägivalla haardes. Vägivaldset surma suri üle 2000 inimese kuus. 2007. aasta lõpuks oli see arv kahanenud alla 200.
See muutus ja meeleheitlik vajadus vähendada sunni ning šiiia võitlejate vastastikuseid tapatalguid päästis Iraagi. Üheks teguriks oli president George W. Bushi keeldumine alluda demokraatide nõudmistele tuua väed Iraagist koju. Selle asemel saatis Bush kohale veel 20 000 sõjaväelast.
Teine otsustav tegur oli põhjalik muutus Ameerika strateegias. Ülimaks prioriteediks seati tsiviilelanike julgeoleku kindlustamine ja kokkulepete sõlmimine kohalike juhtidega, et suurendada USA vägede mõjuvõimu ja vähendada vastaste arvu.
Mõlema arengu taga oli kindral David Petraeus, kes jaanuarist 2007 kamandas USA vägesid Iraagis. Juba sama aasta juunis võis kindral raporteerida ”hämmastavatest normaalsuse märkidest“ Bagdadis.
Petraeuse edasine teenistus viis Afganistani, seejärel Luure Keskagentuuri (CIA) etteotsa, millele järgnes tagasiastumine armuloo tõttu oma elulooraamatu kirjutajaga.
The Times leiab, et lembeafäär ei muuda midagi selle märkimisväärse sõjamehe ja strateegi saavutustes.
Kolumnist David Aaronovitch kirjutas The Timesis, et Petraeuse armulugu ja ametist langemine domineeris Ameerika ajakirjanduses pärast USA presidendivalimisi. Paljud kommentaatorid, nende hulgas üllataval kombel needki, keda USAs kutsutakse liberaalideks, asusid seisukohale, et kindral Petraeusel on õigus ennast oma mõõga otsa torgata pärast armuloo ilmsiks tulekut.
Petraeust kaotada pole põhjust
Petraeus oli üliedukas, pühendunud ja tark ohvitser, kes tegi rasket tööd ajal, mil USA vajas kõiki selle ala andekaid. Kuidagi aga ilmus päevavalgele kogu e-kirju, mis päästsid valla ahelreaktsiooni, mis päädis Petraeuse langemisega.
Briti lehe arvates oli kindrali kukkumine kõrgelt võrreldav katastroofiga, mis juhtunuks siis, kui Petraeusile oleks sõjatandril korraldatud atentaat.
USA sõjaväe aukoodeks ütleb, et truudusetus on karistatav, kuid Petraeus üritab selgitada, et armulugu biograafiga algas alles siis, kui ta oli armeest lahkunud.
Arvatavasti jääbki palju kindraliga seotust avalikkusele saladuseks. Oletatakse, et kindral võis Paula Broadwellile rääkida asju, mida poleks pidanud, või lubanud talle juurdepääsu dokumentidele, mida poleks tohtinud. Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) agendid avastasidki Broadwelli koduarvutist salastatud materjale. Ent vikilekete ajastul võib suvalises arvutis olla salajasi USA dokumente.
Aaronovitchi arvates võidakse Petraeusi süüdistada selles, et abielurikkuja on alati kerge saak šantažeerijatele. Selle uskumiseks tuleks omakorda uskuda, et CIA direktor oleks ohverdanud oma riigi selleks, et varjata tavalist armulugu.
Maailm on edasi arenenud. Vanasti liikusid vaid kuuldused, et liitlaste ülemjuhatajal kindral Dwight Eisenhoweril oli armusuhe oma naisautojuhiga. Elektroonilised jäljed ja jälgimine lubavad uurijatel ning seejärel avalikkusel teada palju rohkem kui varem.
Probleem on Aaronovitchi meelest selles, et teades rohkem, tähendab see, et peame rohkem andestama või hulluks minema.
Kuskil kindral Petraeuse ja näiteks Prantsuse poliitiku-seksinuhtluse Dominique Strauss-Kahni vahel peaks jooksma mõistlik avalik suhtumine avaliku elu tegelaste truudusetusesse. Vaja see vaid üles leida.