Kes suretab Rüütli tänavat?

Rüütli tänav on punktist A punkti B kulgemiseks küll tore koht, kuid tegevust jääb uulitsal üha vähemaks. Foto: Urmas Luik

Aastaid Pärnus Rüütli tänaval äri ajanud rootslane Ulf Thomas Berkelind ei ole rahul linnavalitsuse tegevusega uulitsa ligitõmbavaks muutmisel, linn aga leiab, et saamatud on ettevõtjad ise.

“Rüütli on surnud ja kui keegi midagi ei tee, jääbki asi nii,” ütles Berkelind. “Otsustasin avada sel nädalal tänaval jõululaada, et muuta uulits natukenegi atraktiivsemaks. Vähemasti keegi teeb midagi, et hoida Rüütli tänav elus.”

Linn olgu liberaalsem

Berkelindil jagus ridamisi etteheiteid linnavalitsuse aadressil, alustades sellest, et linn pole suutnud kesktänavat isegi jõuluehtesse sättida.

“Mida linn teeb selleks, et meelitada rohkem inimesi linnakeskmesse?” küsis rootslane. “Linn ei näita ürituste korraldamisel üles mingit aktiivsust. Hansapäevad oli väga tore üritus. Midagi niisugust võiks linn alaliselt korraldada, ent nad ei tee seda. Samal ajal ei julgusta linn ettevõtjaid üritusi korraldama. Ma ei tea, võib-olla linn ei tea, kuidas Rüütlit atraktiivseks muuta. Ametnikud võiksid siis ettevõtjad kokku kutsuda, et üheskoos arutada, kuidas muuta see tänav atraktiivseks.”

Ärimees märkis, et kohati on ta asjaajamisel linnavalitsusega tundnud end represseerituna. “Kui küsin luba välimüükideks, on linn kõige suhtes väga kriitiline ja esitab tingimusi,” selgitas Berkelind. “Pean asju kooskõlastama paljude inimestega, kellelt peab loa saama. Ja nad on väga kriitilised: norivad iga detaili pärast. Selle asemel võiksid ametnikud olla liberaalsemad ja rohkem usaldada Rüütli tänava ärimeeste väärtushinnanguid. Kahjuks ei ela linn reaalsuses ja ametnikud on lauatagused administraatorid, kes tegelikust ärielust ei tea midagi.”

Küsimusele, kui palju mõjutavad Rüütli ärisid kesklinna kaubanduskeskused, vastas Berkelind, et probleem pole neis, vaid selles, et Rüütli tänava kaubanduspinnad on tühjad ja linn peatänava elluäratamisel tegutsemisvõimetu.

Pärnu abilinnapea Romek Kosenkraniuse kinnitusel on linn igati huvitatud Rüütli tänava arengust, kuid linnavalitsus ei saa mõjutada erakinnistute omanikke.

Ettevõtjad on abitud

“Kui kõrge on üüritase, missugused on hoonete fassaadid, millist kaupa müüakse, kas kohvikuid avatakse – neid otsuseid saavad mõjutada kinnistute omanikud,” selgitas Kosenkranius. “Linn ei saa kiirendada Rüütli tänava arengut doteerides või ise ettevõtjaks asudes. Oleme teinud korra, et oma äri reklaam on hoone peal ilma reklaamimaksuta, linnaruum antakse kohvikupidamiseks tasuta kasutada, linn hoiab tänava korras ja on selle renoveerinud eriprojekti järgi ehk teinud kinnistute esise atraktiivseks. Ametlikes turismimaterjalides tutvustatakse välis- ja siseturistile Rüütlit kui jalakäijate tänavat linna turismiobjektina.”

Kosenkranius avaldas hoopis imestust, miks ei ava kinnistuomanikud Rüütlis uusi ärisid ja mispärast ei suuda poodide ja kohvikute omanikud omavahel kokku leppida, et nad on avatud klientidele 22–23 nagu kaubanduskeskused.

“Miks ettevõtjad ei tee oma ärisid Rüütli tänaval atraktiivsemaks, ei mõtle välja uusi lahendusi? Miks oodatakse, et “keegi kusagilt kõrgelt tuleb ja teeb minu eest äri atraktiivsemaks”? Oodatakse, et riik või omavalitsus tuleb rahakotiga ettevõtte omaniku eest investeerima,” kritiseeris abilinnapea. “Linn on omalt poolt investeerinud avalikku ruumi. Nüüd on pall Rüütlis toimetavate ärimeeste ja kinnisvaraomanike käes.”

Linna ettekujutuses oleks Rüütli ligitõmbav jalakäijate tänav, mille ääres on hilisõhtuni avatud butiigid, kohvikud, turistidele mõeldud meenetepoed, tegutseksid teenuseosutajad. Suvisel ajal võiksid seal toimuda esinemised, käsitöölaadad.

Mis puudutab Rüütli tänava suhtes kehtestatud reegleid, nentis abilinnapea, et Rüütli paikneb muinsuskaitsealal ja sellega kaasnevad kindlad tingimused. “Muinsuskaitseala kehtestab riik linnakodanike ettepanekul,” selgitas ta. “Kui enamik kodanikke arvab, et Pärnus ei ole muinsuskaitseala vaja, on linn valmis pöörduma kultuuriministeeriumi poole ja taotlema nimetatud ala vähendamist või kaotamist.”