Igaühe jaoks on kusagil töökoht

Kui varem hindasid tööandjad tööotsija juures noorust, siis nüüd on aastate koormast saanud hoopis voorus, sest küps inimene on ka töörindel tubli ja kohusetruu. Foto: Ants Liigus

Eesti töötukassa Pärnumaa osakonna töö kasutegur on arvestatav: kaugelt enam kui pool tänavu osakonna poole pöördunuist on sealt abi saanud.

„Võtsin välja selle aasta näitajad ja 1. detsembrini oleme teinud erinevaid otsuseid 5300 töötule,” tõdes töötukassa Pärnumaa osakonna juhataja Gerli Mets.

Teisiti öeldes on osakond võtnud tänavu arvelt maha 5300 inimest.

Põhjust rahuloluks annab eelkõige, et nimetatud hulgast on 3179 taas töö leidnud ehk tööle läinud, veel 69 on suundunud õppima ja 47 inimest on rajanud töötukassa toel oma ettevõtte – 17 eriti hakkajat tulid sellega toime omal käel.

Küll oli Mets sunnitud märkima, et üheteist kuu jooksul kogunes arvestatav hulk inimesi, kes ühtegi selgitussõna lausumata jätsid töötukassaga suhtlemise katki, veel 573 inimest teatas, et nad ei soovi ühel või teisel põhjusel töötukassas arvel olla.

See on seda kummalisem, et kui inimene tööleidmisest ei pea, siis oma tervist peaks ta ometi hindama.

Annab ravikindlustuse

„Me vahendame töökohti, aga mis paljudele klientidele väga oluline: nad saavad ravikindlustuse,” tõi Mets esile töötukassas arvel olemise olulise tahu. „Meil võib olla kliente, kelle jaoks tööleminek on teisejärguline, number üks on aga ravikindlustus.”

Just see vastuolu, et sugugi kõik end töötukassas arvele võtnud inimesed ei kibele tööle, teeb ametkonna töötajatele enim tuska.

Samas on konsultandile tõeline pidupäev, kui tema juurde trehvab tööjanus inimene, sest ta saab teha tööd, milleks on ametisse võetud.

„Kui inimene tahab tööle minna, hakkavad meie konsultandid selle nimel tööle, et teda ja tööandjat kokku viia, aga väga raske on neid kokku viia, kui üks pool pole absoluutselt huvitatud,” tõdes Mets.

Vanus ei sega

Liiati ei piirdu töötukassa nõustaja töö vaid tööotsijaga vestlemisega, vaid sisaldab peale vahetu nõustamise arupidamisi nii enda kui kolleegidega, milline ametikoht võiks abivajajale olla parim pakkumine.

„Meie usume, et igaühe jaoks on töö, tuleb see ainult üles leida,” ütles osakonna juhataja Mets.

Kuid kui inimene ei tahagi tööle minna, võib nõustaja töö saada väga piinliku lõpu. Sellise, kus helges tujus tööandja on valmis uut töötajat vastu võtma, ent see ei vaevu kohalegi tulema.

Kirjeldatud olukorraga haakub hästi tööandjate viimasel ajal valjemaks muutunud kurtmine, et ametisse võetud inimesest pole suuremat tulu, sest soovida jätavad nii tema töössesuhtumine kui vähene kohusetunne.

Eeltoodust omakorda johtub tööandjate muutunud suhtumine tööotsija vanusesse: enam pole inimest tööle võttes esmatähtis tema noorus, vaid sootuks muud näitajad.

„Mõni aeg tagasi oli trend, et andke noori-noori-noori, nüüd on aru saadud, et noored ei püsi, palju stabiilsemad ja kohusetruumad on 50+,” nentis osakonna teenusekonsultant Pille Pärna. „Tööandjad on valmis neid ise välja õpetama, kui nad ainult tuleksid ja teeksid korralikult tööd.”

Ümbrikupalk jätab näpud

Rääkimata sellest, et keskeas tööotsijad ei ole kramplikult kinni ebareaalsetes palganumbrites, kuivõrd neil on nii oma elu kui eluase paigas ja väljaminekud seetõttu väiksemad.

Küpses keskeas inimeste probleemiks on hoopis see, et pealt 40- või ka 50aastane hindab ise ennast vanuriks, kelle töökäsi nagunii keegi ei vaja, ja täies tööjõus inimene jääb koju kotile norutama.

Vahemärkus. Tänavune Suurbritannia elanike küsitlus näitas, et brittide hinnangul algab keskiga 55aastaselt ja lõpeb 69. eluaasta juures.

Briti Kenti ülikooli ja Londonis asuva majandus- ja sotsiaaluuringute keskuse teadlased väitsid 2010. aastal, et keskiga algab 35. ja lõpeb 58. eluaastal. End ülekohtuselt liiga vanaks pidamisest hullem on see, kui inimene lööb tööotsimisele käega ja rahuldub sotsiaaltoetuste najal elamisega.

Kui nii kaduvast tööharjumusest mööda vaadata, siis ühe niisuguse ellusuhtumisega kaasneva asjaolu eest pidas Mets vajalikuks hoiatada. Nimelt selle eest, et sellisel juhul jäävad inimesele pensioniikka jõudes vaid näpud. Nagu muide neilegi, kelle tööd tasustatakse ümbrikupalgaga.