Toomas Kivimägi: Eelarvest, investeeringutest

Toomas Kivimägi. Foto: PP

Eeloleval neljapäeval kavatseme võtta vastu linna järgmise aasta eelarve. See on veenev sõnum, et oleme oma suured eesmärgid saavutanud. Selle kinnituseks kolm olulist numbrit 2013. aasta eelarvest.

Numbrid

Põhitegevuse tulem on 4,27 miljonit eurot. See on raha, mis jääb järele, kui linna põhituludest (tulumaks, maamaks, riigitoetused jm) on maha võetud meie igapäevased kulud koolidele, lasteaedadele, teedele, ühistranspordile, kultuurile, linnamajale jne. See on vaba raha, mida saame kasutada kas investeeringuteks või laenukoormuse vähendamiseks.

2013. aasta eelarvega väheneb linna laenukoormus 4,35 miljoni euro võrra. Ei pea väga üllatuma, et see number langeb kokku põhitegevuse tulemiga, kuivõrd just sealt tulebki katteallikas nii suures mahus laenukoormuse vähendamiseks.

Mitte kunagi varem pole Pärnu linn ühe aastaga vähendanud laenukoormust sellises mahus. Linna laenukoormus langeb 55,9 protsendini, mis on olulise varuga täitmaks seadusega määratud ülempiiri, mis on 60 protsenti.

Investeeringuid kavandame järgmisel aastal summas 4,35 miljonit eurot. Kahte eelnevat lõiku tähelepanelikult lugedes võib tekkida küsimus, kust see raha võetakse.

Sellele on neli põhilist katteallikat: Euroopa Liidu raha, linnavara müük, riigi- ja linnaeelarve. Suurim kavandatud investeering on Pärnu jõe vasakkalda tervise- ja spordiraja väljaehitamine. Maksumus 1,92 miljonit eurot (sh linna raha 0,49 miljonit eurot).

Ehitushanke kuulutame välja selle aasta lõpus või hiljemalt järgmise aasta alguses. Eesmärk on saada rada valmis 1. septembriks 2013, kui toimub järjekordne Jüri Jaansoni kahe silla jooks. Lubada ei söanda, aga eesmärk jääb.

Samasse valdkonda kuulub kergliiklustee rajamine ehk n-ö rannapromenaadi pikendus Papiniidu tänavani, mille maksumus on 0,51 miljonit eurot. Lõviosa on ELi raha. Rada ei tule nii elegantne kui olemasolev rannapromenaad, aga igati turvaline, tänapäevane ja mugav.

Teede ja tänavate remondiks on kavas kulutada 0,54 miljonit eurot. Tahame lunastada oma võla Savi tänava tööstuspiirkonna ettevõtjate ees, alustades nimetatud tänava remondiga. Lubadus, ent veelgi suurem vajadus koolilaste ja teiste jalakäijate turvalisust silmas pidades on Oja ja Merimetsa tänava kõnniteede rajamine-korrastamine, samuti alustame Laia tänava projekteerimisega ja palju muud.

Koolielu

0,30 miljonit eurot oleme arvestanud Koidula gümnaasiumi projekteerimiseks eesmärgiga kujundada see nii-öelda puhtaks gümnaasiumiks ja taotlemaks riigilt kuni 6 miljonit eurot koolimaja, sealhulgas ujula ja spordisaali kordategemiseks.

Tegemist on põhimõttelise muudatusega meie hariduselus, ent selle tegemisest loobumine oleks viga. Miks? Esiteks, ja see on peamine, riik on võtnud selge ja jõulise seisukoha gümnaasiumiõppe lahutamiseks põhikoolist. See on riigi poliitika ja tahe. Poliitilistel põhjustel pole seda veel otsustatud imperatiivses vormis, aga viimasel ajal vastu võetud või riigikogule esitatud seadusemuudatused on suunatud nimetatud eesmärgi saavutamiseks, rääkimata teemaga seotud sõnavõttude retoorikast.

Veelgi enam, riigi eesmärk on saada ise gümnaasiumiastme hariduse korraldajaks. Haridusminister Jaak Aaviksoo on öelnud eelmisel aastal 1. septembri artiklis ja korduvalt hiljemgi, et omavalitsused tegelgu põhikoolidega. Sellise poliitika on kujundanud meie endi valitud esindajad riigikogus, mistõttu ei pea ma arukaks üritada vastuvoolu ujuda.

Teiseks toimuksid muudatused gümnaasiumiastme hariduse andmisel Pärnus nii või naa. Õppe andmine seitsmes gümnaasiumis pole õige pea võimalik, kuivõrd meil pole piisavalt õpilasi, vaatamata sellele, et juba praegu käib Pärnu linna gümnaasiumides üle 80 protsendi maakonna kõigist gümnaasiumiõpilastest, mis on muidugi tunnustus linna koolidele.

Staadionid, lasteaiad

Erainvestori kaasamine staadioni rekonstrueerimisse pole lähiaastatel reaalne. Valget laeva ei pruugigi tulla. Ja kordan, ega ma seda väga taga nutagi. Pärnu linn on piisavalt suur ja võimekas, et olla ise oma esindusstaadioni peremees.

Meil pole siinkohal mõtet loota kellelegi teisele kui iseendale ja riigile. Kalevi staadion on üks kolmest-neljast suuremast prioriteedist ELi järgmist finantsperioodi ja tulevasi linnaeelarveid silmas pidades.

Et teha otsustav ja edasiviiv samm oma soovides, oleme kavandanud järgmise aasta eelarvesse projekteerimiseks ja muudeks tegevusteks 0,25 miljonit eurot. Pool summast loodame saada kultuuriministeeriumilt, kes ministri isikus on staadioni osas väga osavõtlikult meelestatud.

Ehitus algaks parimal juhul aastal 2014, ent hiljemalt aastal 2015. Hotelli ei tule ehk lubatud detailplaneeringu mahtu täis ei ehitata, ent paarkümmend tuba sportlaste majutuseks küll.

Lasteaedade kõikvõimalikele nõuetele ja normidele vastavusse viimiseks on kavas kulutada 0,2 miljonit eurot, sellest enim linna suurimale, Kastani lasteaiale.

Minu üks lemmik, Lastestaadioni korvpalliväljak, on kõige kuluefektiivsem spordiväljak Pärnu linnas, kui seda võrrelda kasutajate, nii laste kui täiskasvanute arvuga. Igale platsile ei pea katust ehitama, nii tuleb odavam. Ent seal asuv ja varem aktiivset kasutamist leidnud puidust korvpalliväljak on muutunud paadikujuliseks, mis ei võimalda seal enam ohutult mängida.

Loodame 30 000 euroga selle korda saada, kutsudes siinkohal üles puidufirmasid sponsoriks. Lubame vastutasuks reklaami, ehk nimegi ja sportlaste kiidusõnu. Võib-olla saame siis odavamalt.

Väike, aga oluline

Kahe lugemise vahel lisasime eelarvesse 6000 eurot Eesti Vabariigi väljakuulutamise Endla rõdu monumendi remontimiseks. On küll rohkem kui kummastav, et 10 miljonit krooni ei olnud piisav, et saada kvaliteetset tagaklaasseina, mida nüüd ei peaks häbenema. Raha jätkus vaid lihtlabaseks pleksiklaasiks, mis aja- ja inimhambale vastu ei pidanud.

Vahetame selle välja ja lunastame suurimale arvamustoimetajale antud lubaduse monumendi tähendust märkiva tahvli paigaldamiseks. Järgmine aasta on Eesti Vabariigile juubelihõnguline ja soov on see korda teha riigi sünnipäevaks.

Kui eelnevale lisada linnale kuuluva Pärnu haigla suuremahuline investeering Ristiku tänavale ja Pärnu Vee järgmise aasta veelgi mahukamad tööd kui sel aastal vee- ja kanalisatsioonitorustiku uuendamisel ning sellega kaasnevate tee-ehitustööde osas, samuti keskkonnahariduskeskuse valmimine spordihalli naabruses järgmise aasta suvel, siis pole põhjust nuriseda. Samal ajal maksame laene tagasi 4,35 miljoni euro ulatuses.

Lõpetuseks veel kord maamaksu teemal. Tahan kasutada iga võimalust juhtida linnarahva tähelepanu sellele, et 1. jaanuarist oma kodualuse maa eest (kuni 1500 ruutmeetri ulatuses) maamaksu maksma ei pea. Ent see kehtib üksnes nende elamu- ja korteriomanike suhtes, kelle elukoha kanne rahvastikuregistris on samas elamus või korteris.

Kui omate küll elamut Pärnus, aga elukoha kanne on näiteks Viimsis, tuleb siin asuva elamu eest maamaksu maksta tulevalgi aastal. Kusjuures arvestatavalt rohkem kui seni. Palun kindlasti olla tähelepanelik, et vältida uuel aastal ebameeldivaid üllatusi. See on iga inimese vaba valik. Aega andmete korrastamiseks on veel paari nädala jagu.

Linna rahaasjad on korras, väga heas korras. Aastast 2014 pole tarvidust linna laenukoormust vähendada, mis tähendab, et saame suurusjärgus neli miljonit eurot rohkem kulutada investeeringuteks või oma igapäevaseks tegevuseks, sh panustades enam inimeste tehtava töö väärtustamiseks.