Pärnu hariduse arengukava ja eelarve on vastu võetud

Teet Roosaar
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu abilinnapea Jane Metsa hinnangul võib riik gümnaasiumihariduse umbes aastast 2020 enda kanda võtta, praegu on kasulikum linnagümnaasiumid moodustada.
Pärnu abilinnapea Jane Metsa hinnangul võib riik gümnaasiumihariduse umbes aastast 2020 enda kanda võtta, praegu on kasulikum linnagümnaasiumid moodustada. Foto: Urmas Luik

Pärnu linnavolikogu võttis vastu koolivõrku muutva hariduse arengukava ja järgmise aasta eelarve, mis tõstab paljude linnakassast sõltuvate inimeste palka.

Hariduse arengukava kohaselt muutuvad Pärnu Ülejõe gümnaasium, Vene gümnaasium ja Hansagümnaasium kolme aasta pärast põhikooliks. Koidula gümnaasium ja praeguse Hansagümnaasiumi ruumides tegutsema hakkav ühisgümnaasium hakkavad andma ainult gümnaasiumiharidust, täiskasvanute gümnaasium jääb samasuguseks nagu seni.

Algul linna-, hiljem riigikoolid

Tegevuskava, kuidas põhikoole ja gümnaasiume lahutatakse, hakatakse kokku panema järgmisel aastal. Nii Koidula kui ühisgümnaasium alustavad esialgu tegevust munitsipaalkoolina, kui riik gümnaasiumihariduse enda kanda võtab, võivad nad muutuda riigigümnaasiumiks. Abilinnapea Jane Metsa hinnangul võib see juhtuda aastast 2020.

Kui Koidula ja ühisgümnaasium kohe riigikoolideks teha, ei saaks linn Euroopa Liidu toetust kasutada praeguse ühisgümnaasiumi hoone remontimiseks. Euroopa Liidu toel on kavas korda teha nii Koidula kui senise ühisgümnaasiumi hoone.

Riigikoolideks muutes annab riik linnale remondi omaosaluseks kulutatud veidi üle miljoni euro tagasi, kuid tahab tasuta saada kinnistuid. Varem linnakoolide remondiks võetud laenude jääke riik üle ei võta.

Volikogu andis linnavalitsusele loa taotleda kahe koolimaja remondiks Euroopa Liidu toetust, lisades sellele linnakassast 1 068 000 eurot. Peale majade korrastamise võib toetust kasutada ehitusjärelevalveks, sisustuse ja infotehnoloogia ostmiseks. Veerandi summast saab ühis-, ülejäänu Koidula gümnaasium.

Kärbitud palgad hakkavad tõusma

Järgmise aasta eelarve suurendab kolme kuni viie protsendi võrra paljude linnakassast sõltuvate inimeste sissetulekuid. Ametnikud (välja arvatud linnavalitsuse liikmed) saavad tagasi viis protsenti kümnest, mis neilt 2010. aasta algusest võeti.

Lasteaiaõpetajad, kelle palku kärbiti viis protsenti, on juba tagasi saanud kaks protsenti, millele uuest aastast lisandub veel kolm. Lasteaedade ülejäänud töötajatel taastatakse järgmisest aastast kõik viis protsenti.

Huvikoolide õpetajad näevad pangaarvel viie protsendi võrra rohkem raha. Raamatukogutöötajad juba said lõppeval aastal viis protsenti tagasi, neile uuest aastast juurde ei anta. Ülejäänud kultuuriasutuste töötajatele lisatakse viis protsenti.

Neile sotsiaaltöötajatele, kelle palku sügisel viie protsendi võrra ei taastatud, tehakse seda uuest aastast. Lasteküla palgad ei muutu, need pääsesid 2010. aastal palgakärpest.

2010. aasta algusest kärpis linnavalitsus lasteaedade palku viie ning huvikoolide, ametnike, kultuuriasutuste ja enamiku sotsiaalasutuste palku kümne protsendi võrra. Koos uuest aastast lisanduvaga jäävad paljude palgad siiski viie protsendi võrra väiksemaks kui 2009. aastal. Puudujääva osa on linnapea Toomas Kivimägi lubanud taastada 2014. aasta algusest, sisuliselt jääb see lubadus tema järeltulija kanda.

Ainsad, kelle palku järgmise aasta eelarvega reaalselt tõsteti, on Tammiste hooldekodu töötajad. Nende võrdlemisi kasin sissetulek suureneb nelja protsendi võrra ja endine palk taastati neil kõige varem.

Pool teederahast Jaansoni rajale

Eelarve tuludeks on kavandatud 40,1 ja kuludeks 35,84 miljonit eurot. Kahe lugemise vahel suurendati veidi põhikooliõpilaste toiduraha, Tammiste hooldekodu palku ja võlanõustamisteenuse kulu.

Enne eelarvekava vastuvõtmist tegi volikogu liige Eino-Jüri Laarmann ettepaneku, et Jaansoni raja pikendust ei tehtaks nii uhkena ning suurendataks teiste tänavate ehituse ja remondi raha.

“Linn paneb Jaansoni rajale 0,54 ja ülejäänud Pärnu teedele ja tänavatele 0,53 miljonit eurot. See on balansist väljas, arvestades näiteks piirkondi, mis läänepoolse ümbersõiduga lihtsalt ära lõigati,” rääkis linnavolinik Laarmann.

Volikogu enamus toetas siiski linnavalitsust ja järgmise aasta eelarve võeti pakutud kujul vastu.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles