/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
Võidakse küsida, miks alustasime Pärnu sõjajärgsete linnapeade loeteluga Jaak Saarniidust. Aga vaat miks: Saarniit oli pärast teist ilmasõda esimene Pärnu linnapea selle sõna otseses mõttes, sest võttis võimu üle rahvasaadikute nõukogu esimehelt ja kuulutas end seejärel Pärnu linnavolikogu toel ametlikult linnapeaks.
Saarniidu järel on Pärnut valitsenud kaheksa linnapead, üheksanda, Toomas Kivimägi töö on alles pooleli.
Igaühel neist on, mille üle linnapea ametis uhkust tunda. Saarniidul kas või selle üle, et ta alustas meeriaega kabinetist punase kola väljaviskamisega.
Saarniidule järgnenud Rein Kask jäi meelde linnapeana, kes probleemide ilmnedes isiklikult kohale tõttas, ridamisi komisjone moodustas ja Pärnu lahe reostamise vastu võitlema hakkas.
Väino Linde võib uhkustada Pärnu suvepealinnaks kuulutamisega, Vello Järvesalu omakorda selle nimetuse patentimisega. Järvesalu valitsemise aeg paistis silma mitme algatuse poolest, olgu Oistrahhi-festival või “Kuldne oaas”.
Minul on kahju, et Andres Sooniste valitsusaeg nõnda lühikeseks jäi, sest tagantjärele targana tundub just see valitsus kõigi aegade üks tegusamaid, suutes lühikese ajaga palju ja alustades mõndagi, mis hiljem talle järgnenud linnakabinetid volikogu õnnistusel teoks tegid. Mõni asi, nagu koolireform, on jätkuvalt käsil.
Keldri teeneks võib pidada kontserdimaja ehitusele linna poolt õla alla panemist ja kaua kaunikeseks tehtud linna üldplaneeringu volikogus vastu võtmist, mida nüüd küll aina ümber ja ümber tehakse.
Kolmandast sillast linnas üle Pärnu jõe on rääkinud küll vist kõik linnapead enne ja pärast Keldrit, kelle aktivasse kuulub kindlasti Rüütli platsi rekonstrueerimine.
Hallikmägi lõpetas umbusaldamise tõttu, kuid tema paistis silma siira huviga kultuuri vastu ja edendas suhteid sõpruslinnadega.
Kõo juhtis linna nagu brigaadikindral: käske tuli täita kiiresti ja täpselt. Vähemalt selline mulje ajakirjanikupilguga kõrvalt vaadates temast jäi.
Viisitamme kuulsus Pärnu linnapeana laius üle Eestimaa. Meer oli aina üleriigiliste uudiste keskmes, jõudes parodeeritult isegi telekanalite meelelahutussaadetesse.
Kivimägi töö pole linnapeana veel lõppenud. Ajakirjandus teda ei hellita. Ega tema ajakirjanikke. Kui ta peaks kandideerima eelolevatel kohalike omavalitsuste valimistel, tuleb hinnang tema tööle avalikuks. Samal ajal on vana tõde, et aja distantsilt paistab kõik lähiminevikust ilusam.