Õpetajale palka üle keskmise

Kaia Iva. Foto: PP

Õpetajate streik juhtis õigustatult tähelepanu õpetajate palgaküsimusele ja ärgitas laiemale diskussioonile kooli ja koolikorralduse üle. Mõtteid on lauale käidud palju, üksjagu otsuseidki on vastu võetud, mille esimese tulemusena saab riik omavalitsustele järgmisest aastast õpetajate palkade maksmiseks eraldada 11 protsenti rohkem raha kui tänavu.

Tagasihoidlik palgakasv

Olgugi et OECD riikide hulgas on õpetajate palgad kasvanud viimasel kümnendil kõige kiiremini just Eestis (kokku 46 protsenti), on Eesti kontekstis palgakasv võrreldes paljude teiste valdkondadega olnud tagasihoidlik, mille tulemusena teenib õpetaja alla Eesti keskmise palga.

Näiteks Soomes teenib õpetaja suurusjärgus 3500 eurot, mis on veidi üle keskmise palga. Lähitulevikus ei ole reaalne tõsta Eesti õpetajate palka 3500 euroni, kuid võimalik oleks saavutada olukord, kus nagu Soome õpetaja teenib meie õpetajagi üle riigi keskmise palga.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo on püsitanud eesmärgi, et 2015. aastal võiks õpetaja teenida 20 protsenti kõrgemat palka, kui on riigi keskmine. Eesti praegust keskmist brutopalka arvestades teeks see üle 1025 euro kuus. 2015. aastal ilmselt veidike enamgi.

Selle saavutamiseks on vaja eraldada riigieelarvest õpetajate palkade väljamaksmiseks täiendavaid vahendeid, kuid teisalt on oluline kasutada haridusraha võimalikult otstarbekalt.

Tõsta tuleb õpetajate palga osakaalu haridusrahas, sest praegu läheb meil õpetaja palkade maksmiseks vaid 36 protsenti üldhariduse rahast, Soomes näiteks üle 50 protsendi ja Lääne-Euroopas keskmiselt lausa 60 protsenti. Järelikult peame lisaraha eraldamise kõrval riigieelarvest suunama olemasolevat haridusraha rohkem inimvarasse. Oleme viimastel aastatel palju investeerinud koolide renoveerimisse. Loomulikult on euroremonditud klassiruum vajalik, kuid head õpetajat see ei asenda.

Raha ei jõua kohale

Teine probleem on selles, et kogu õpetajate palgaks ette nähtud raha ei jõua õpetajateni, mistõttu muutub omavalitsustele antavas haridustoetuses õpetajate palga osa sihtotstarbeliseks.

Mitmes omavalitsuses on õpetajad saanud vähem palka, sest osa riigi eraldatud palgarahast on kulunud mujale. Arvutuste järgi ei jõua Eestis keskmiselt ligi viis protsenti, Tallinnas koguni 11 protsenti riigi eraldatud palgarahast õpetajateni.

Näiteks aastatel 2009 ja 2010, kui palgaraha kasutus oli sihtotstarbelisem, oli õpetaja palk riigi keskmisest kolm protsenti kõrgem, kuid 2011. aastal riigi keskmisest palgast hoopis viis protsenti madalam.

Midagi lõplikult otsustatud veel ei ole, aga arutelu selle üle, kas ja kui suurel määral peaks omavalitsustel olema õigust riigi sihtotstarbeliselt antud raha tulevikus ümber jaotada, ootab riigikogus lähiajal ees.

Kindel on see, et käesolevast aastast tõuseb õpetajate palga alammäär 715 euroni (2011. aastal 608 eurot) ning õpetaja keskmine palk 915 euroni (2011. aastal 793 eurot).

Kõikidele õpetajatele, ka vanemõpetajatele ja metoodikutele tagatakse ametijärkudele vastavate seniste palgamäärade säilimine või tõus. Selleks suurendab riik omavalitsustele antavat õpetajate palgatoetust 15 miljoni euro võrra. Pool sellest moodustab riigieelarvesse lisatud raha ja teine pool tuleb haridustoetuse siseste vahendite ümberkorraldamise arvelt.

Tänavu lisanduvast täiendavast õpetajate palgatoetusest tuleb 7,5 miljonit eurot otse valitsuse ettepanekul eraldatud lisarahast. Ülejäänud 8,3 miljonit tuleb haridustoetuste reservist (4 miljonit eurot), täienduskoolituste eelarvest (3,8 miljonit eurot) ja töötuskindlustusmäära vähendamisest (0,5 miljonit eurot). Nimetatud vahendite suunamine õpetajate palkadeks ei too omavalitsustele finantsilisi lisakohustusi, nagu mõni inimene on väitnud. Samuti ei vähene õpetajate täienduskoolituste maht.

Haridus- ja teadusministeerium soovib koos omavalitsustega otsida lahendust seni osaliselt õpetajate palgarahast tasustatud tugispetsialistide probleemile. 2013. aastal on võimalik omavalitsustele pakkuda selleks tuge, kasutades 2012. aasta eelarve jääki. Milliseid muutusi tehakse edaspidi tugiteenuste rahastamisel, selgub peagi põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse menetlemise käigus.

Prioriteet on õpetajate palga ja töötingimuste parandamine. Palgaküsimus on selleks aastaks otsustatud, kuid rida teisi küsimusi, nende seas õpetajate töökoormus, ootab arutelu ja otsuseid. Eelmise aasta lõpus valitsuselt riigikokku jõudnud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu nende küsimustega tegelebki.

Õpetaja palk on oluline, kuid loomulikult peame mõtlema, kuidas peale konkurentsivõimelise palga tõsta õpetajate rahulolu ja motiveerida rohkem noori õpetajaid kooli tööle tulema. Üksnes nii teeme tõeliselt suure sammu edasi.