Vindi Volli: Tuleviku tulukesed

Vindi Volli. Foto: Pärnu Postimees

Küsid, et kuidas läks ja kuidas tuli? Aitäh ebatervet huvi tundmast, läks justkui hästi, aga tuli nagu kehvasti. Ma ei tea, kes selle mõtte pööningult üles leidis, aga igal juhul oli Juhannes see, kes tegi vääritu ettepaneku hakata vana-aastaõhtul tina valama.

Olevat vanade eestlaste komme ja esivanemate pärand ja nii edasi. Et kes ei vala, see pärast jubedasti kahetseb.

Pärast pikka molutamist jäime meie Veeliksiga muidugi viisakuse pärast nõusse, ehkki esialgu oli mitmeid küsimusi ja muid asju.

Esimene küsimus oli, et kuskohast ikkagi tina saada. Et metallivargad on isegi oma naise abielusõrmuse ammu kokkuostu ära viinud, ega see miski kerge värk ei ole.

Mille peale Juhannes lubas nimetatud probleemi lahendamise lahkesti oma kitsaste õlgade peale võtta, mille peale küsis meie käest kohe mitu kopikat ettemaksu, mille peale meie läksime ruttu pudeleid punkti viima.

Teine küsimus oli, et kuidas seda asja ikkagi valatakse, ja Juhannes lubas sellegi probleemi isiklikult selga võtta ja küsis veel mitu kopikat. Noh, ja siis tuli aasta õhtu ja kõik olid laua taga hunnikus maas, Juhannesel oli suur kott tooli all ja hakkas juba kell seitse rääkima, et nüüd hakkame muudkui tina panema.

Me siis tegime imestunud mordad pähe, küsisime, et mis panema? Pidime ju ikka valama või kuidagi niimoodi. Mille peale Juhannes arvas, et pole vahet, peaasi, et teeb õnnelikuks. Ja hakkaski panema. Tina, tähendab.

Ja misasja sa ära arvad? Kell pool kaheksa oli Juhannes nii õnnelik, et me pidime kadedusest keskelt pooleks minema. Ja kell kolmveerand kaheksa ütles, et läheb nüüd kuuse alla, kus vanad ja noored eestlased iidse kombe kohaselt kindlasti tina panevad.

Järgmisel hommikul leidsin mehe kuuse alt üles. Tõsi küll, mitte sealt teatri juurest, vaid oma kuurist kuusepuude riida kõrvalt ja ise veel ütles, et pidavat väga õnnetu aasta ja võib-olla isegi maailma lõpp tulema, kuna on väga paha olla.

Mille peale jälle Veeliks arvas, et ärgu ta muretsegu, sest peaaegu kõigil pärnakatel on iidse kombe kohaselt aasta esimesel hommikul väga paha olla ja nii edasi. Nojah, mis sest vanast asjast enam.

Küsid, et mida meie tööst vabal ajal tegime? Meie, häbi ütelda, tegelesime kultuuriküsimustega. Lugesime, tähendab, horoskoopisid ja muud sihukest roppust. Ärmiine veeris valju häälega ette ja meie noogutasime päid ja lõpuks ei julgenud enam üldse midagi noogutada, peadest rääkimata.

Sest horoskoobis oli öeldud, et Kaljukits hakkab oma sokust mehele sarvi tegema, Lõvi sööb algaval aastal ainult taimetoitu, Vähk pannakse potti, Veevalaja tõstab jälle joogivee hinda ja nii edasi.

Kusjuures rahaasjades ei lähe kellelgi hästi ja on oodata igasuguseid suuri väljaminekuid ja väikesi sissetulekuid.

Õues läheb kliimaks soojemaks, tuba muutub külmemaks, armastus tekib ainult kolme apelsini vastu ja kes pole nõus ilma rahata tööd rabama, on Eesti riigi vaenlane number kakskümmend kolm.

Visiitabielus olevad naised tõstavad visiiditasu, reformikad õmblevad omale oravanahksed kasukad, talendid tulevad koju prügi vedama, Pärnu uue ümbersõidusilla esimesed vaiad lüüakse Suure väina põhjamudasse, Ansip võtab SMS-laenu ja valitakse meie linnapeaks. Vot.

Kui ma need faktid Ärmiinele hommikul veel kord ette lugesin, ütles tema, et mina olevat pessimist ega nägevat puude taga metsa, mida uuel aastal senistest kaks korda raskemate autodega sadamasse hakatakse vedama. Ja et uuel aastal ei tõuse kartuli kilohind mitte kakssada prossu, nagu tema alguses kartis, vaid ainult ükssada üheksakümmend prossu. Et ole ometi positiivne, misasja sa virised.

Naerata inimestele ja loomadele ja muudele närilistele ja kohe näed, kuidas päev helgemaks muutub. Eks ma siis püüan, nojah.

Lugesin lehest, et elektri hind tõuseb, naer tuli peale. Vaatasin raadiost, et kavatsevad jälle hakata bussiliiklust reformima, ja pidin ennast neljaks võrdseks tükiks itsitama. Kuulsin turul, et masinatehase … Ärmiine tuli tuppa ja küsis, et misasja ma niimoodi. Ma vastasin, et teen käepäraste vahenditega päeva ja aastat helgemaks. Mille peale Ärmiine arvas, et …

Saa siis naistest aru.