Juhtkiri: Rahvasõna

Pärnu Postimees. Foto: PP

Ühisloomekeskkond rahvakogu.ee on kasutajatele avatud olnud enam kui nädala ja seda on selle aja jooksul vaadanud üle 40 000 inimese 72 riigist.

Sisseloginud kasutajaid, kes saavad seal ettepanekuid teha ja neid kommenteerida, on selle nädala alguse seisuga kogunenud 1238 ja rahvakogu Facebooki lehel oli eile üle tuhande registreerunud jälgija.

Ettepanekuid, poolt- ja vastuargumente on kogunenud 3000 ligi.

Neid arve vaadates võib järeldada, et isegi kui ettepanekute kvaliteeti, korduvusse või teostatavusse mitte süüvida, on algatus korda läinud, sest sissekandeid muudkui lisandub, neid loetakse ja nende üle vaieldakse.

Kui rahvakogu üks eesmärk on auru väljalaskmine, siis auru on välja lastud päris palju. Kindlasti on üsna palju neid, kellele oma hääle kuulda laskmisest piisaski.

Lihtsalt omaenese suure tarkuse eksponeerijate kõrval leidub neidki, kes tõepoolest teemadesse süvenenud, arvestanud nii seaduslike võimaluste kui demokraatia kui sellisega ja teinud oma ettepaneku näiteks valimiskorra või erakondade rahastamise ausamaks ning läbipaistvamaks muutmiseks.

Kui rahvakogu idee välja käidi ja see käivitati, oli täpsemalt selgeks rääkimata, kes ja mil moel osalevad arutelupäeval, millel valitakse välja läbitöötatud stsenaariumidest eelistatuimad, mis viimaks eelnõudena riigikokku jõuaksid. Riigikogu kui seadusandja pole, rõhutame, kuhugi kadunud.

Nüüdseks on rahvakogu eestvedajad otsustanud, et rahvakoosolek korraldatakse “sotsioloogiliselt usaldusväärse valimiga” ehk 500–1000 inimesega, kes peegeldavad läbilõiget Eesti elanikkonnast. Miks mitte, kui juba kaasata kodanikke, siis lõpuni.

Küsimus tulemuslikkusest küll jääb, aga sellele ei saagi vastata enne aprilli, mil eelnõud riigikokku jõuavad.