Rahvakogu ettepanekuid kolmandal nädalal

Foto: PP

Ühisloome keskkonda rahvakogu.ee saab ettepanekuid teha ja nende üle arutada jaanuari viimase päevani. Veebruari jooksul töötavad analüütikud laekunud ettepanekud läbi ja märtsis toimuvad laiemapõhjalised arutelud. Kui 12. jaanuari Pärnu Postimehes avaldasime enim toetust kogunud ettepanekud alajaotustest “Rahastamine”, “Valimised” ja “Sundpolitiseerimine”, siis seekord toome lehelugejateni suurima toetusega sissekanded alajaotustest “Erakonnad”, “Kaasatus” ja “Varia”.

Arvamustoimetus

Erakonnad

Erakonnaks saab 200 liikmega. Mida väiksem organisatsioon, seda paremini töötavad sisedemokraatia ja kaasamine. Erakonnal ei tohiks liikmete kogumine olla eesmärk omaette, vaid võikski keskenduda sellele, et erakonnaga liitumine on pigem erand kui reegel.

Liitud selleks, et aktiivselt erakonna töös ja aruteludes kaasa lüüa ning valituks saada. Sajad või isegi tuhanded mitteaktiivsed liikmed, kelle panus erakonda piirdus liitumisavaldusega ja kellelt niikuinii liikmemaksu ei julgeta küsida, sest siis ta ju läheks ära – kellele neist kasu on? (Elver Loho. 150 poolt, 16 vastu)

Kaasatus 1

Rahvaalgatus Islandi süsteemi järgi: ideede esitamine, hääletamine, teostamine. Reykjavíkis töötab suurepäraselt linna kodanikuportaal, kus iga kodanik saab teha linnaelu arendamise osas ettepanekuid. Iga kuu saavad kõik kodanikud eelmise kuu ettepanekute üle hääletada ja viis enim hääli kogunud ettepanekut võetakse reaalselt linnavalitsuses arutusele, mis iganes nende sisu ka ei oleks. See on äärmiselt positiivselt mõjunud ja elanikkonda suurel määral aktiviseerinud, pannud kaasa mõtlema, kaasa otsustama.

Samasugune süsteem võiks toimida kõigis Eesti linnades ja miks mitte riigi tasandilgi. Varieerida võib hääletamise ja esitamise aegu ning rakendatavate ideede hulka, aga garantii, et populaarsemad ideed reaalselt ära tehakse, nakatab ja tõmbab inimesed kaasa mõtlema. (Laur Lõhmus. 231 poolt, 2 vastu)

Kaasatus 2

Rahvaalgatuse võimaldamine. Ettenähtavas tulevikus jääb demokraatia peamiseks vormiks esindusdemokraatia, kuid rahvas kui kõrgeima võimu kandja peab omama võimalust sekkuda poliitikasse rahvaalgatuse korras.

Selle võimaldamiseks tuleks arendada edasi veebilehte osale.ee, et selle kaudu oleks võimalik koguda toetajaid eelnõudele, mida kodanikud soovivad riigikogule esitada. Kui seda kaudu algatatud eelnõu ei saa riigikogu heakskiitu, peab see minema rahvahääletusele. Kui see kiidetakse rahvahääletusel heaks, ei tohiks see tuua automaatselt kaasa riigikogu laialisaatmist ja uusi valimisi, sest konkreetne küsimus oleks rahvahääletusega juba otsustatud ja riigikogu peaks seda otsust lihtsalt aktsepteerima.

Küsimus on ainult selles, kui palju toetajaid peaks eelnõu koguma, et see rahvaalgatuse korras riigikokku jõuaks. Kuna riigikogu eitava otsuse korral järgneks rahvahääletus, võiks lähtuda nõudmistest, mis puudutavad rahvahääletuse algatamist riigikogus. Riigikogu kodu- ja töökorra seadus sätestab, et rahvahääletuse korraldamise peab kiitma heaks riigikogu koosseisu häälteenamus, põhiseaduse muutmise puhul kolmeviiendikuline häälteenamus.

Seega tuleks võtta riigikogus esindatud erakondadele valimistel antud häälte arvust vähemalt enamus või kolmeviiendikuline enamus, kui tahetakse algatada põhiseaduse muutmist, mis oleks praegu vastavalt 257 355 ja 308 826. Need ei ole väikesed arvud, aga rahvaalgatus ei saagi olla mõeldud igapäevaseks kasutamiseks, vaid üksnes erandlikel juhtudel, kui esindusorganid jätavad oma esindusfunktsiooni mingil põhjusel täitmata. (Andres Laiapea. Poolt 143, vastu 4)

Varia 1

Riigikogu liige ei tohi kuluhüvitise eest osta isiklikuks otstarbeks asju. Kuluhüvitise eest isikliku sõiduki liisimine ja hiljem välja ostmine on riigieelarve raha ebaseaduslik kasutamine. Kui iga ettevõtja, kes peab oma tegevusega üleval ka riigikogu saadikuid, peab tõestama ametisõiduki kasutamisel sõidu eesmärki ja seda mitte tehes tasuma erisoodustusmaksu, siis riigikogulane võib teha riigi rahaga, mida soovib.

Ettepanek: riigikogu liikme kulud tuleb allutada niisama rangetele seadustele, kui need on kehtestatud ettevõtjatele. (Ülo Reim. 187 poolt, 1 vastu)

Varia 2

Riigikogu suuruseks 51 kuni 59 saadikut. Riigikogu viia teiste Euroopa riikidega võrreldavasse suurusjärku, liikmete arvuga 51 kuni 59 saadikut. Kodanike hulk ühe parlamendisaadiku kohta on enamikus Euroopa riikides 22 000 – 34 000. Eestis on kodanike hulk ühe parlamendisaadiku kohta 12 871. See on põhjendamatult suur erinevus ja parlamendi suurus tuleb haldusreformi käigus optimeerida. (Argo Võigemast. Poolt 140, vastu 24)