Pärnus gripipaanikaks praegu veel põhjust ei ole

Pärnu perearstid töötavad veel normaalse koormusega ja jutule pääsevad kõik, kes end haigena tunnevad. Foto: Ants Liigus

Kui mujal Eestis kogub ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine korralikult hoogu, siis Pärnumaale ei ole haiguslaine jõudnud ja Pärnu perearstikeskuses ei diagnoositud eelmisel nädalal ühtki gripijuhtu.

Terviseameti avalike suhete juhi Iiris Saluri teatel pöördus eelmisel nädalal Eestis arstide poole 6029 ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestunut, neist ligi pool lapsed, mis on 42 protsenti rohkem kui nädal varem. Pärnumaal oli haigestunuid vaid 269, mis on Saluri kinnitusel alla Eesti keskmise.

Koolid töötavad normaalselt

Et olukord on kontrolli all, kinnitas Pärnu perearstikeskuse tohter Raissa Jaanson.

“Helistajaid on kindlasti rohkem, kuid ei usu, et järjekorrad on pikenenud,” ütles Jaanson. “Arsti jutule pääsevad kõik soovijad.”

Jaansoni sõnade kohaselt kurdavad perearsti poole pöördunud enim kõrget palavikku, valulikku köha ja nohu, kuid kiirtestidega ei tuvastatud eelmisel nädalal Pärnu perearstikeskuses ühtki gripijuhtu.

Eelmisel nädalal mitu etendust ära jätnud Endla teater töötab sel nädalal täismahus ja teatri pressiesindaja Toomas Šalda kinnitusel on suurem haiguspuhang möödas.

“Sööme kõik usinalt küüslauku-sibulat, proovid hakkasid uuesti pihta ja esialgse plaani kohaselt toimuvad kõik etendused,” kinnitas Šalda.

Suurematest koolidest on Pärnu Postimehele teadaolevalt gripilaadne haigus teinud pahandust Ülejõe ja Koidula gümnaasiumis.

Ülejõe gümnaasiumi asedirektori Eevi Palu teada on neil suures ulatuses audis 6.c klass, kust esmaspäeval puudus haiguse tõttu koguni 20 last. “Ei teagi, miks haigus just neid kõige hullemini tabas,” nentis Palu. “Teistes klassides on haigestumine väga erinev.”

Samuti olid Ülejõe gümnaasiumis kodus haiged neli õpetajat ja osa käis tõbisena tööl. Õppetööd see väga häirinud ei ole.

“Mõnel päeval on jäänud ära kas esimene või viimane tund või oleme ühe aine asendanud teisega,” nentis Palu. “Kehalise kasvatuse õpetajad on viinud lapsi nii palju kui võimalik kesklinna uisutama, et saaks majast pisikute käest ära.”

Koidula gümnaasiumi õe Kädi Ojala teatel oli suurem haigestumine eelmisel nädalal, kui koolist puudus kohati isegi 200 last päevas. Haigeid õpetajaid on praegu üks.

Ühisgümnaasiumi direktori asetäitja Elve Otsalti jutu järgi on nende koolis laste haigestumus talvekuude kohta täiesti keskmisel tasemel ja ükski viirus kooliperet ei kollita.

“60 pedagoogist on haige üks ja mõnes klassis on ehk viis puudujat, kuid see on talve kohta tavaline,” rääkis Otsalt. “Loodame, et soojenev ilm meile nüüd karuteenet ei osuta.”

Saluri kinnitusel on gripi sümptomiteks haiguse äkiline algus, kõrge palavik (38 °C ja rohkem) ja lihasvalu, millele lisanduvad kas köha, peavalu, kurgu- või lihasvalu ja esineb hingamisraskusi, võib esineda kõhulahtisust.

Viirused erinevad

Viirushaigused levivad piisknakkuse teel vahetu kontakti kaudu haigestunud inimesega. Seepärast peab haige inimene katma köhides või aevastades suu ja nina puhta salvrätiga, mis tuleb pärast kasutamist kohe visata prügikasti. Salvräti puudumisel katke suu varrukaga, et vältida teiste nakatamist.

Paragripi tunneb ära valusa kurgu järgi, kuid tavaliselt ei jää tulemata nohu ja haukuv köhagi. Tekkida võib gripile iseloomulik lihasevalu. Paragripp ei lähe nädalaga mööda, vaid vaevab põdejat pikemat aega. Selle raviks eriravimeid pole.

Adenoviiruse põdemine võib kulgeda sarnaselt teiste hingamisteede haigestumistega, kuid sellega võivad kaasneda silmapõletik, seedehäired ja kõhuvalu.

RS-viirus tekitab köha, mis võib kulgeda astmaatiliste nähtudega, nii et lapsel võib tekkida lausa lämbumisoht.

Gripp on Saluri sõnutsi neist kõige tõsisem haigus, sest võib tüsistusena tekitada kopsupõletikku, neeruvaagnapõletikku või krooniliste haiguste ägenemist. Kergemini levib ja ägedamini kulgeb A-gripp. Kõige kindlama kaitse gripi vastu annab vaktsineerimine, millega võib algust teha juba oktoobris. Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta.

Nõuandeid haigushooajaks

* Vältige lähedast kontakti haige inimesega.

* Kui olete haige, hoidke teistest inimestest kaugemale, et nemad ei haigestuks. Kui võimalik, jääge haiguse ajal töölt või koolist koju.

* Katke oma suu ja nina. Aevastades või köhides katke suu ja nina pabertaskurätiga ja visake see kohe pärast kasutamist prügikasti.

* Peske käsi. Sage kätepesu kaitseb teid ja teie lähedasi viiruste eest.

* Vältige oma silmade, nina ja suu puudutamist. Pisikud levivad sageli siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ja seejärel oma silmi, nina või suud.

* Elage tervislikult. Magage piisavalt, olge füüsiliselt aktiivne, vältige stressi, jooge piisavalt vedelikke ja sööge täisväärtuslikku toitu.

Andmed: terviseamet