/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
Kõige laiemal ehk siis kogu rahva tasandil Eesti riigi parandamiseks ja demokraatia edendamiseks ellu kutsutud rahvakogu esimene ja kõige olulisem etapp sai selle nädalaga läbi. Kõik, kes tahtsid teha ettepaneku, kuidas valimisi läbipaistvamaks, parteisid ausamaks muuta ja kodanikke edaspidigi rohkem poliitilistesse protsessidesse kaasata, said seda veidi vähem kui kuu aja jooksul teha. Võimalust kasutati elavalt, sest eri viisil laekunud ettepanekute hulk jäi lausa 2000 kanti.
Kindlasti saab rahvakogu eestvedajate kiituseks öelda, et põhilised tingimused, et asjast asja saaks, olid täidetud. Internetikeskkond oli loogiliselt ja lihtsalt üles ehitatud, teemad konkreetsed ja ettepanekute esitamiseks antud aeg selge ja küllaldase ajapiiriga. Aktiivse üldise kasutamise periood ei jäänud seega venima ega valgunud laiali.
Omaette ja olulisem on muidugi see, kas rahvalt – nende seas tegevpoliitikudki – kogutud ettepanekud kunagi seadusena rakenduvad. Ees ootavad ekspertide analüüsid ja rahvakoosolekud.
Valimiste teemal saavutas enim toetust see, et riigikogu liikmed ei saaks kohalike omavalitsuste volikogude valimisel kandideerida. Vastava soovi korral peaksid nad riigikogu mandaadist loobuma. Niinimetatud peibutuspartide kasutamine on aasta-aastalt kasvanud ja mõni erakond või nimekiri ilma mõne selliseta valimiskünnist ilmselt ei ületakski. Näiteks Pärnus võib keeruliseks minna väga lühikese pingiga sotsidel ja kindlasti vajaks Keskerakondki korraliku tulemuse saavutamiseks piirkonnajuhi, riigikogu liikme Kadri Simsoni kandideerimist. Riigikogust tuttavatest poliitikaveteranidest on muidugi abi teistelegi.
Võib-olla saabki just sellest ettepanekust rahvakogu proovikivi, sest peatsete kohalike valimiste tõttu on teema aktuaalne ja puudutab kõiki parlamendierakondi. Elame, näeme.