Mais hakatakse Jaansoni rada ehitama

Selline näeb Jaansoni raja Kesklinna silla poolne ots välja pärast valmimist. Foto: Pärnu linnavalitsus

Maikuus hakkavad ehitajad Pärnu jõe kesklinnapoolsel kaldal Papiniidu sillast Kesklinna sillani viivat jalgrada ehitama, tee peaks valmima oktoobris või novembris.

“Tahaks, et 1. septembril toimuvaks Jaansoni jooksuks oleks rada sellises seisus, et seal saaks joosta. Pingid, prügikastid ja muu selline pannakse tõenäoliselt hiljem,” ütles abilinnapea Romek Kosenkranius.

Järgmisel istungil kavatseb linnavalitsus välja valida firma, kes raja ehituspakkumise võitis. Kosenkraniuse jutu järgi tuleb linn raja ehitamiseks kavandatud 1,9 miljoni euroga toime, sellest 1,43 miljonit annab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja ülejäänu paneb linn.

Kümme aastat on sellest unistatud

“Sisuliselt 300 000 – 400 000 euroga saame jõekalda korda ja sinna asfalttee,” ütles Kosenkranius. “Olümpiamees Jüri Jaanson on kümme aastat Kahe Silla klubi vedanud ja süstinud pärnakatesse unistuse jõekallaste kordategemisest. Nüüd on ideaalne võimalus unistus ellu viia.”

Sügisel näevad pärnakad 4,2 kilomeetri pikkust uut Jaansoni rada, mille Papiniidu silla poolses otsas on nelinurkne haljasala. Haljasala ääres asuvad kolm pinki, prügikastid ja kolm jalgrattahoidjat.

Kesklinna silla poole viiva jalgtee kaugus jõekaldast ja selle kõrgus on raja eri lõikudes erinev, lihkeohtlikes kohtades on rada kindlustatud.

Betoonkai Maseko juures kindlustatakse maakividega, selle tipule valatakse betoonäär. Puhkeala kaetakse sõelmetega, selle ääres hakkavad olema kaks suurt ja kaks väikest pinki, üks jalgrattahoidja, prügikastid ja split. Splitiks nimetatakse kaldteed, kust igaüks saab paate vette lasta.

Endise Maseko aia juurest läbi viiv teelõik on ainult linna finantseerida ja sinna pinke, prügikaste jms ei panda. “Ainult kolme meetri laiune asfalttee, valgustus ääres,” kirjeldas Kosenkranius.

Valgustid paiknevad raja ääres iga 15 meetri järel. Kokku on neid 275, millest 263 on nelja meetri kõrgused metallpostid.

Postid pannakse kümnekraadise kaldega ja nende ülaosa meenutab aeru. Algul kavandasid arhitektid puitpostid, kus kahe aeru vahel oleks valgust andnud plastist kera, kuid sellist lahendust peeti liiga kalliks ja ebapraktiliseks.

Jõe peale teelõike ei rajata

Linn sai Pärnu Vee ja Fortumiga kaubale, et tee viib nende kinnistult läbi, mitte ei ehitata laudteed ja pinke jõe peale vaiadele.

Vetteulatuv osa, kus praegu asuvad betoonkamakad, kaetakse maakividega ja ehitatakse trepp, et inimesed saaksid jõkke ujuma minna. Ujumiskoha juurde pääseb Bauhofi juurest või Annemõisa pargist, otse minnes on tootmisalade aed ees.

Jalgrada läbib 13 erakinnistut, kõigiga neist tuli eraldi kokkulepe teha. “Päris vette ei saa minna, teisel pool on erakinnistud vastas,” põhjendas Kosenkranius, miks teed laiemaks kui kolm meetrit ei tehtud.

Sõudeklubi Kalev juures ongi rada laiem ning selle ääres on viis pinki ja kaks jalgrattahoidjat. Jalgrattaga kihutajatel tuleks ettevaatlik olla – mõnikord lasevad sõudjad paate vette ja lähevad nendega üle tee.

Veelgi suuremat tähelepanelikkust nõuab sauna juurest algav kallak, kus maapind ligi 70 sentimeetri võrra langeb. Õnnetuste vältimiseks ehitatakse piire jõe poole ette.

Vikerkaare elurajooni juures kulgeb rada mööda eramajade aiaäärt, üks rajale pääsemise võimalusi on Vikerkaare tänavalt. Sealt kesklinna poole on madalam koht, kus kallast tõstetakse ja puitvaiadega kindlustatakse. Igal pool on raja laiuseks siiski kolm meetrit, peale selle 25sentimeetrine äär mõlemal pool teed.

Kastani tänava otsa rajatakse autode jaoks kaks parkimiskohta ja lillekastid.

Viisnurga pumbajaama juures on taas paar kohta, kus ehitatakse puidust kaldakindlustused. Pumpla juurde pannakse kolm pollarvalgustit, mille kiirtevihk madalalt hoone seinale suunatakse.

Kesklinna poole jääb 70kraadine kurv, kus tee ja piire valatakse betoonist. Maapind langeb rohkem kui kahe meetri võrra ja jalgratturitel tasub ettevaatlik olla.

Liiva tänava otsas tõstetakse aed sissepoole. Kesklinna poole jäävad kämping, ujumiskoht ja split.

Palju uusi puhkealasid

Enne Pilli tänavat rajatakse jõele ulatuv puhkeala, mis kaetakse sõelmetega, sinna pannakse jalgrattahoidla, kaks suurt ja üks väike pink ning prügikastid. Kruusatee asfalteeritakse, betoonteed laiendatakse kolme meetrini. Puhkeala on ka IV Jõe tänava otsas, kus kallas kindlustatakse maakividega ning pannakse sinna kaks pinki ja jalgrattahoidja.

Väike-Jõe tänava otsa laiendatakse ja see asfalteeritakse. Sõidutee muutub kitsamaks, jalakäijatele jääb kolm meetrit, vahele pannakse äärekivid. Väike-Jõe tänava otsas asuv ujumiskoht jääb samasuguseks nagu seni.

II ja I Jõe tänava sõidu- ja jalgtee vahele paigutatakse üheksa pinki ja jalgrattahoidja. Edasi viib kesklinna poole kaks teed: põhirada ja sõelmetega kaetud jalgrada, mille ääres on kuus pinki ja prügikastid. Valgustid on ainult põhiraja juures.

Vingi tänava juures asuv praegune kruuskattega rada asfalteeritakse, splitiga ei tehta midagi. Lai 22 äärde ehitatakse nelja meetri laiune tee nii, et kinnistu poole tehakse betoonmüür ja jõe poole kallast toestav puitpiire. Puitpiirde kõrgus on 1,3, raja kõrgus 1,1 meetrit üle veepinna.

Kesklinna silla juures puitterrass

Lai 10 kinnistul on olemasolev tee krundi sees, kuid uus tehakse kalda äärde. Garaažide juurest algab raja uhkeim, terrassi tüüpi kate, kus äär on eraldatud palkistmetega ja postide otsas on värvilised LED-torud. Kolme meetri kõrgusi metallpostide otsas paiknevaid dekoratiivvalgusteid on kokku üheksa.

Puitterrass viib Kesklinna sillani välja, vahepeal katkedes. Varasemas ujuvlaeva asukohas on asfalttee tavapärasest laiem.

Kesklinna silla juures on nelja meetri laiune puitterrass, mille peal asuvad veepiiri maismaast eraldavad pingid, vaheldumisi laiemad ja kitsamad. Trepi ja silla vahel on kolm väikest terrassi, iga terrassi peal kaks väikest ja üks suur pink ning prügikastid. Ka haljasaladel on väikesed terrassid, mille peal kaks väikest ja üks suur pink koos prügikastidega. Rada ise on nelja-viie meetri laiune.

Pinke on uue raja ääres sadakond, jalgrattahoidjaid 15, prügikaste 30 ja lillekaste 22. Mõlema silla juurde pannakse infotahvlid.

Kosenkraniuse sõnade järgi saavad pärnakad peale hiljuti uuendatud Rannapargi ja Vallikääru veel ühe vaba aja veetmise koha ning kes tahab, võib pärast Jaansoni raja pikenduse valmimist Liivi kergliiklustee kaudu Paikuse ja Sindini välja joosta või sõita. Sügiseks valmib kergliiklustee, mis rannapromenaadilt Maisse viib.

“Investeering linnaruumi on kordi parem kui investeering betooni,” lausus abilinnapea. Ta selgitas, et kui lähtuda volikogu liikme Eino-Jüri Laarmanni ettepanekust jätta jõekaldale vaid pinnasetee, jääksid lapsevankriga jalutajad, rulluisutajad, jalgratturid ja jooksjad porisel teel hätta.

Kosenkranius selgitas, et EASi toetust linn mujal kasutada ei saa ja kui me sellest loobuksime, kasutataks Euroopa Liidu abiraha mõnes teises maakonnas. Raja ehitamine kogu ulatuses kuni viie meetri laiusena oleks eeldanud ulatuslikke kaldakindlustusi ja muutnuks ettevõtmise vähemalt 5,6 miljoni euro võrra kallimaks.