/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
Pärnu haigla otsus kehtestada seoses gripi ja ülemiste hingamisteede viiruste levikuga külastuskeeld näitab, et haigushooaeg kestab ja olukord on tõsine, sest ega sellist otsust kergekäeliselt tehtud.
Juhtkiri: Tõbisena tööle
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
20. veebruar 2013, 10:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haiglas saab rakendada ettevaatusabinõusid, et haiguste levikut piirata, kuid tavalistes tööpaikades, kauplustes ja mujal, kus inimesed tihedalt ja sageli kehvasti ventileeritud ruumides koos, pole seda lihtne teha, seda enam, et haigushüvitiste süsteem on selline, et gripi või mõne muu haigusega saavad koju end ravima jääda väga vähesed.
Eesti Tervise fondi juht Eero Merilind on Postimehele öelnud, et inimest ähvardavad raskemad tüsistused, kui end viirushaiguste eest ei hoita ja haigust välja ei ravita. Selles pole põhjust kahelda ja isegi kui pole kohemaid seda järeldust tõestavat statistikat võtta, ütleb terve talupojamõistus – mis võib edukalt eksisteerida viirusega kehaski –, et jutt on õige.
Haigushüvitiste süsteem on selline, et haiguslehele jäävale töötajale kolme esimese päeva jooksul ei maksta sentigi, hiljem saab ta teatud protsendi palgast.
CV keskuse jaanuaris korraldatud küsitluse tulemused näitavad selgelt, et kehtivale korrale reageeritakse paraku ainumõeldaval moel ja käiakse haigena tööl. Küsitluse kohaselt ei jää haiguslehega töölt eemale 86 protsenti töötajatest. Arvestades, et palk pole just suurem asi, säästud puuduvad ja arved ning laenud vajavad maksmist, on mõistetav, et isegi teades mõju tervisele, ei kipu inimesed koju jääma.
Sotsiaalminister Taavi Rõivas on öelnud, et kõigest hoolimata peaks eelkõige enda tervise eest hoolt kandma, mitte tööle minnes teisi nakatama. Seda on lihtne öelda ja raske teha, sest ühel hetkel on ühel kaalukausil enese eest hoolitsemine ja kolleegidest hoolimine ja teisel kuhjuvad arved ning tühja kõhuga lapsed. Kuni haigushüvitiste süsteem on rajatud kokkuhoiule, mitte hoolimisele inimeste tervisest, olukord ei parane. Selle eest tuleb maksta iga aastaga järjest enam.