Korralik riietus viirushaigusi lastest eemal ei hoia

Kui nohusel lapsel palavikku pole, võib temaga rahulikult õue jalutama minna, sest jahe õhk aitab alandada nina limaskesta turset. Foto: Liis Treimann

Miks on nii, et laps on õue minnes soojalt riidesse pakitud ja toas välditakse vähimatki tuuletõmmet, ometi jääb ta ikka ja jälle nohusse või kõrvapõletikku?

Sellele ja veel teistelegi lapsevanemaid praegusel viirushaiguste kõrgperioodil kummitavatele küsimustele leiab vastused Eesti perearstide seltsi koostatud juhendist “Hingamisteede ägedad infektsioonhaigused lastel ja nende kodused ravivõtted”. See haigekassa toel koostatud juhend annab lapsevanematele nõu enamlevinud sümptomitega – palavik, nohu, köha ja valu – toime tulemiseks kodus ja aitab hinnata, millal lapsega perearsti poole pöörduda või hoopis kiirabi kutsuda.

Külmetushaigusi põhjustavad viirused

Külmetushaigustena tuntud tõbede põhjus ei ole mitte külmetamine, vaid viirused, mis nakatavad nina ja kurgu limaskesta ehk ülemisi hingamisteid. Nii võibki soojalt riides olev laps ikka nohusse ja köhasse haigestuda. Viirushaigustesse jäämise võimalust aitab vähendada rohke värskes õhus viibimine ja ruumide õhutamine.

Perearstide seltsi juhendis on kirjas, et külmetushaiguse sümptomid ei teki viirusega nakatumisel kohe, vaid haigus kujuneb tavaliselt välja 12 tunni kuni kahe päeva möödumisel nakatumisest. Mõnikord võib peiteperiood olla seitse päeva. Et aga inimene muutub nakkusohtlikuks peiteperioodil, võib väliselt terve täiskasvanu või laps teisi juba viirustega kostitada.

Külmetushaigusi põhjustavaid viirusi on väga palju. Just viiruste rohkus ongi põhjus, miks külmetushaigusi ikka ja jälle põetakse. Külmetushaigus tekib, kui nakatutakse sellise viirusega, mille suhtes immuunsust veel ei ole. Nii põevadki täiskasvanud külmetushaigusi harvem kui lapsed, sest neil on paljud viirusnakkused läbi põetud ja nende vastu kaitsekehad olemas.

Viirused põhjustavad pisut erinevat haiguspilti. Näiteks põhjustavad rinoviirused tavaliselt tugevat nohu, kuid haigusega ei kaasne kõrget palavikku. Gripiviirused põhjustavad järsku haigestumist, mis sageli kulgeb kõrge palaviku ja lihasvaludega, ent haigusega kaasnev nohu on tagasihoidlik.

Külmetushaiguste riski võib suurendada D-vitamiini vaegus. Multivitamiinid külmetushaiguste riski ei vähenda ja paranemist ei kiirenda. Ka C-vitamiinist on sel puhul üsna vähe kasu.

Kõrget palavikku ei pea alandama

Palavik on lastel üsna tavaline probleem. Kindlasti ei tohi palavikus laps minna lasteaeda ega kooli, kuid teda ei ole vaja sundida voodis pikutama, ta võib vastavalt enesetundele rahulikult mängida ja puhata. Palaviku ajal suureneb vedelikuvajadus ja seetõttu tuleb tihti juua pakkuda. Kuna palavikus laste söögiisu ongi kehv, pole vaja last sööma sundida.

Kui palavik hakkab tõusma, muutuvad lapse käed ja jalad jahedaks ning ta võib kurta külmatunnet ja tekkida võivad külmavärinad. Sel juhul on lapsel mõnus, kui ta pannakse soojemalt riidesse või mässitakse teki sisse.

Kui aga lapsel on palav ja ta käed-jalad kuumad, ei tohiks ta olla liiga soojalt riides ja paksu teki all, sest see takistab palaviku alanemist. Sel juhul võib laps olla kaetud vaid linaga või olla õhukestes riietes.

Levinud arvamus on, et kui palavik on üle 38,5 kraadi, tuleb seda alandada, kuid see pole ilmtingimata nii.

Palavikuravimid ei ravi haiguse tekkepõhjust ja kergekäeline palaviku alandamine võib haiguse kulgu hoopis pikendada. Samal ajal leevendavad palavikuravimid valu ja aitavad väga kõrge palaviku korral enesetunnet parandada.

Kui temperatuur on alla 38 kraadi, kuid laps kurdab valu, võib palavikuravimit anda. Ent kui laps tunneb end hoolimata palavikust, mis võib olla isegi üle 39 kraadi, hästi ja ärkvel olles mängib rahulikult, ei pea palavikku ravimitega alandama.

Laste palaviku alandamiseks sobivad paratsetamooli või ibuprofeeni sisaldavad ravimid, kuid aspiriini neile anda ei tohi. Kui laps on üleni kuumav, võib teda toasooja veega üle hõõruda või teha niiskeid sokke ja hoida märga lappi otsmikul.

Õpetage terve laps nuuskama

Nohu ehk nina limaskesta põletik on paljudele lastele talvel tavaliseks saatjaks. Viiruslik nohu on iseparanev haigus, mis möödub tavaliselt nädala jooksul.

Nohu on esimesel päeval vesine, teisel-kolmandal päeval võib nohu muutuda paksemaks ja kollakas-rohekamaks. Turse tõttu ninas ei tule eritis mõnikord välja, vaid valgub hingamisteedesse ja põhjustab köha.

Imikutele võib äge nohu olla väga vaevav haigus. Selle leevenduseks võib tilgutada mõlemasse ninasõõrmesse isotoonilist soolalahust ja seejärel nina spetsiaalse pumba või ninaaspiraatori abil ettevaatlikult puhtaks imeda.

Ärkveloleku ajal võib püüda imikut hoida kõhuli, nii voolab eritis paremini ninast välja, kuid magada imikud kõhuli ei tohi, sest nii suureneb imiku äkksurma ehk hällisurma oht.

Kui laps on juba nohus ja viril, ei õnnestu teda kuidagi õigesti nuuskama õpetada, seepärast tasub väikelaps varakult õigesti nuuskama ehk nina kaudu õhku välja puhuma õpetada. Lõbus harjutus, näiteks ninaga sulekeste või paberiribade puhumine, õpetab nuuskamise selgeks.

Nohu ajal tuleb lapsele meelde tuletada, et ta ühte ninasõõret kinni vajutades sageli ja korralikult, aga samal ajal mitte väga kõvasti nuuskaks.

Perearsti juurde tuleb nohuga pöörduda, kui see kestab ilma paranemiseta üle kahe nädala. Kui aga mitme päeva jooksul tuleb eritist ainult ühest ninasõõrmest, võib see olla tunnusmärk ninna sattunud võõrkehast.

Väikelastel võib nohu tüsistuda keskkõrvapõletikuga ja üle viieaastastel lastel põskkoopapõletikuga.

Köha võib kaua vinduda

Kõige sagedamini on laste köha põhjuseks ülemiste hingamisteede viirusnakkus, mis aja möödudes ise paraneb.

Viiruslik köha algab tavaliselt kuiva ärritusköhana ja muutub mõne päeva möödudes rögasemaks. Viirusköha võib kesta mitu nädalat, vaid veerandil juhtudest taandub köha kuni seitsme päeva jooksul ja viiendikul lastest kestab köha kauem kui kaks nädalat.

Mõnikord võib viirusnakkusega seotud köha täielik taandumine võtta aega isegi kuni kaheksa nädalat. Veel mitu nädalat võib köha vallanduda, kui laps hingab külmemat õhku või on kehaliselt aktiivne. Nimelt võib hingamisteede limaskest mõnda aega pärast viirusnakkust olla tavalisest tundlikum ehk hüperreaktiivne. Köha võib vallanduda, kui õhk liigub hingamisteedes kiiremini või kui sissehingatava õhu temperatuur on tavapärasest erinev.

Köhivale lapsele tasub pakkuda palju juua, sest jook leevendab kurguärritust ja muudab lima väljaköhimise kergemaks. Ööselgi võib käepärast olla klaas vett. Päeval võib pakkuda peale vee raviteed või mahla, kuid kindlasti ei sobi gaseeritud joogid.

Köhaärritust aitab leevendada mesi. Mett võib pakkuda lusikalt või meejoogina, samuti tasub teha mee-sibulasiirupit. Selle valmistamiseks kaetakse sibulast lõigatud rattad meega ja lastakse kuni ööpäev seista, vahepeal segades. Eraldunud siirup tuleks panna kaanega suletavasse purki ja hoida kolme päeva jooksul külmkapis. Lapsele võib anda lusikatäie siirupit mõne korra päevas.

Köha leevendamiseks võib kasutada luuderohu ja teiste ravimtaimede baasil tehtud köhasiirupeid. Muid ravimeid tuleks kasutada ainult arsti ettekirjutusel.

Üsna sagedased vaevused on kõrvavalu ja silmapõletik. Kõrvavalu põhjus ei pruugi alati olla põletik, vaid ägedast nohust tingitud rõhumuutused keskkõrvas.

Kõrvavalu vaigistamiseks sobib paratsetamool või ibuprofeen. Kõrvapõletiku puhul on oluline tagada lapse nina kaudu hingamine.

Mõni viirus võib põhjustada nohu ja köha kõrval silmapõletikku (konjunktiviit). Silma puhastamiseks võib kasutada pehmet lappi või vatipadjakesi, mida on niisutatud keedetud jahutatud vee või apteegist ostetud füsioloogilise lahusega. Kummeliteega silma puhastamine võib mõnikord silma isegi rohkem ärritada.

Kel huvi perearstide seltsi koostatud juhendit põhjalikult lugeda, leiab selle haigekassa kodulehelt või perearsti käest.

Esmaabi nohu korral

* Kergitada voodi peaalust veidi kõrgemale, näiteks kasutada lisapatja või panna padi madratsi alla.

* Kasutada ühekordseid taskurätte.

* Pesta sageli lapse käsi ja mänguasju.

* Hoida toa õhk tavalisest veidi niiskemana, selleks võib kuiva õhuga korterisse panna õhuniisutid või radiaatorile laotada märjad rätid.

* Nina puhastamiseks võib kasutada soolalahust.

Andmed: Eesti perearstide selts