Pärnu linnale kuulub väike kunstikogu

Pärnu linnagalerii juhataja, ka ise kunstnik Alar Raudoja on broneerinud kunstnike majas ühe toa Pärnus töötavate kunstnike loomingu tutvustamiseks. Foto: Ants Liigus

Pärnu linnagalerii juhataja Alar Raudoja iseloomustas Pärnu linnale kuuluvat kunstikollektsiooni väikese, algusjärgus olevana. Selle mahamüümine ei aita rahahädas linna, isegi kui see peaks katma ainult kultuuritöötajate palgatõusu.

“Ühegi Pärnu linnale kuuluva kunstiteose autori töid ei ole minu teada kunagi müüdud suurtel oksjonitel, mistõttu on umbkaudugi raske määratleda, mis nende tööd maksta võiksid,” ütles Raudoja. “Meil esindatud kunstnike loomingut on ostnud muuseumid, kuid müügihind on neilgi puhkudel konfidentsiaalne.”

Linnagalerii juhatajal oli Pärnu linna kunstikogust ette näidata 24 taiesega register, mis koosneb peamiselt Pärnu kunstnike õlimaalidest, aga kus on kirjas ka kaks Bruno Sõmeri akvarelli, üks Jaak Visnapi litograafia, kolm graafilist lehte Sirje Eelmalt ja üks Vello Paluojalt, peale selle kaks skulptuuri.

“See on kõik, mis meil linnagaleriis kunstikoguna arvel,” kinnitas Raudoja. “Aga linnas on kunsti veel arvele võetud.”

Linnakunst on mitmel pool

Suurem osa linnagalerii kunstikogusse registreeritud kahekümne neljast taiestest ei asu kunstnike majas, mida galerii haldab ja kus on näitusesaalid, vaid linnavalitsuses Suur-Sepa 16 (10 tööd), vana raekoja ruumides Uuel tänaval (4), üks Piret Bergmanni maal asub spordihallis, Visnapi litograafia linnaorkestrile antud ruumides ja Eerika Pedaniku põimevaip “Roheline” on deponeeritud Pärnu uue kunsti muuseumis.

Hannes Starkopfi dolomiitskulptuur “Kompass” asub Pärnu kolledži territooriumil sama autori loodud, kuid kunstikogusse mitte arvatud “Päikesekella” läheduses.

Rõhuva enamiku linnale kuuluvate skulptuuride kunstikogusse mittearvamist ei osanud Raudoja põhjendada.

Linnakogusse on arvele võtmata seegi skulptuur, mis on kunstnike maja trepil ja mille Pärnu Postimehe ajakirjanikud 2006. aasta kevadel poolkogemata leidsid omaaegse Pärnu kommunaalosakonna vanade ladude vahelt nõgesepuhmast. Selgus, et tegu oli Ernst Kirsi tööga, mis varem asus Endla teatri lähedal, kuid juurdeehituse käigus kõrvaldati sealt ja kadus linnapildist. Selle teose oli Pärnu linn kunstnikult ostnud 1970. aastatel koos ühe tema teise tööga, naisaktiga, mida eksponeeriti Ammende villa õues ja hiljem kunstikooli aias.

Linnavalitsusest tuli lisa

Pärnu linnagaleriis oleva kunstikogu ametliku registri juurde esitas Pärnu avalike suhete teenistus nimekirja portreedest, mis ripuvad raekojahoone seintel Suur-Sepa 16.

Seal on kümme maali Pärnu linna juhtinud meeridest, moodustades mittetäieliku galerii Pärnu linnapeadest läbi ajaloo. Taasiseseisvunud ajal linnavalitsuse eesotsas olnutest on seal portreemaalid Jaak Saarniidust, Rein Kasest ja Väino Lindest. Idee lasta maalida kõiki Pärnu linnapäid näib olevat soiku jäänud.

Linnavalitsuse ruumide seintel on linnapeade portreede kõrval veelgi kujutavat kunsti, sest peale tõsiste meeste nägude ripub Suur-Sepa 16 seintel väike osa linna kunstikogust. Näiteks fuajeest leiab Enno Alliku “Tuhat ja üks suvitajat Pärnu rannas” ja Marju Kallase “Vana-Pärnu 2004”.

Varem fuajees rippunud Andrus Joonase suureformaadiline õlimaal “Aledoia 252” on linnavalitsuse majast viidud üle vana raekoja väikesesse saali.

Bruno Sõmeri akvarellid kaunistavad linnavalitsuse kolmanda korruse seinu, samuti Heli Tamburi õlimaal “Purpurõhtu” ja Paluoja graafiline leht “Meie vahel pole midagi muud”.

Pärnu linnagalerii juhataja Raudoja ütles, et ei leia selles midagi halba, kui osa linnale ostetud kunstist on “peidetud” linnarahva eest suletud ametiruumidesse, kuhu avalikkus pääseb vaid kodanike vastuvõtuaegadel ja ainult asju ajama, mitte kunstist osa saamise ettekäändel niisama uitama.

“Linnavalitsuses käib küllalt palju külalisi, ka Eestist kaugemalt, ja see on hea võimalus neile eksponeerida Pärnu kunstnike töid,” ütles Raudoja, lisades et jõudumööda tehakse seda galeriiruumides Pärnu vanas raekojas, mis on üldsusele avatud, ja muidugi kunstnike majas, kus Pärnu kunstnikele on tööde eksponeerimiseks broneeritud üks tuba.

Kunstil on rahaline mõõde

Kuigi linnale kuuluvaid kunstiteoseid pole müüa püütud, on neil linnavalitsuse raamatupidamises ometi kõigil rahaline väärtus, kusjuures keskeltläbi ühed väärtuslikumad bilansilises mõttes ongi portreed Pärnu linnapeadest.

Need on linnas arvel hinnaga 1278–2813 eurot.

Peale nende on kodanikumajas kuus ajaloos oluliste inimeste, näiteks Rosenplänteri, Olev Siinmaa või Neeme Järvi portreed. Need on arvele võetud enamasti 447 euroga, ainult Järvi on kallim, 766 eurot.

Omaette väärtus on Pärnu linnapea ametikett, ehtekunstiteos, mille väärtuseks on raamatupidamises kirjas 2368 eurot.

Linnagalerii registris kõige hinnalisemana on arvel Andrus Joonase õlimaal “Aledoia 252” ja Meeli Paldroki, kunstnikunimega Mila Balti töö “Kaunitar punases kuudis”.

Enamik Pärnu kunstikogus olevaid töid on ostetud aastail 1999–2008.

Kui lööme kokku kõigi linnavalitsuse soetatud taieste – nendest 24 moodustavad linna “väikese, alles algusjärgus oleva” kunstikogu – raamatupidamishinnad, saame Pärnu linnale kuuluvate arvele võetud maalide, graafika, ametiketi ja põimvaiba (kokku 44 teost) koguväärtuseks 46 418 eurot.